Orki tõmbamata? Suurimaid teadusavastusi läbi aegade 1. aprillist
Päevalillelambid aitavad öösel lugeda
1901. aasta ilmus ühes Saksamaa aiandusele keskendunud ajakirjas, mida toimetas härra Möller, lugu avastusest taimeriigis, uut liiki päevalilledest, mis on nii suure fosforsisaldusega, et võivad anda öösel lugemisekski kõlbavat valgust. Loomulikult tingimusel, et taimed on siiski piisavalt toiteaineid saanud.
Energia otse atmosfäärist
1923. aastal teatas Deutsche Allgemeine Zeitung, et üks nõukogude teadlane, Figu Posiakoff on avastanud meetodi, kuidas talletada atmosfääris ladestunud latentset energiat. See energia ilmneb välgulöökide ja äikesetormide aegu. Väidetavalt õppisid teadlased selle energia abil objekte suure kauguse taha lennutama, mis tõotas ka suuri läbimurdeid sõjanduses. New York Times edastas sama uudise veel 3. aprillil...
Raskusjõust saadi lahti
1927. aastal teatas Saksamaa nädalakiri Radio Umschau, et kaks Poola teadlast on leiutanud meetodi, kuidas raskusjõust vabaneda. Kui nad suunasid kõrgsageduslikke FM-laineid väikestele kristallidele ja suurendasid võimsust mitme kilovatini, oli kristall muutunud radiatsioonile läbistamatuks kuubikuks ja kerkinud õhku. Testid kinnitasid, et nii on võimalik õhku tõsta kuni 25-kilogrammiseid esemeid.
Maailma lõpp tuli juba ära
31. märtsil 1940 teatas Franklini instituut USA-s oma pressiteates, et maailm saab järgmisel päeval otsa. Kohalik raadiojaam kordas järgmisel päeval uudist kohutavast sündmusest, mis saabub kell kolm pärastlõunat kohaliku EST-ajavööndi järgi. Paanikas kodanikud ajasid telefonid punaseks, kuid mis parata. Maailmasõda sai enneaegselt otsa, ka Eesti okupatsioon jäi ära. Me lihtsalt elame juba 75 aastat post-apokalüptilises maailmas.
Neljaaastane imelaps Manhattani programmis
USA ajakiri Pageant (ilmus aastail 1944-1977) avaldas 1949. aastal loo nelja-aastasest imelapsest nimega Garson Inconnu, kes oli töötanud Manhattani projekti raames ja aidanud välja töötada tuumarelvi. Mõistagi eriagentuurid tegid kõik võimaliku, et imelapse töötamist maha vaikida ja kinni mätsida, aga see salatsemine on selgelt tänase päevani kestnud. Ka 70 aastat hiljem on see teadlane jäljetult kadunud.
Võõrad tehiskaaslased Marsi orbiidil
1959. aasta Great Plains Observer teatas, et juba vähem kui kaks aastat pärast esimese Sputniku lendu, on teadlased Marsi orbiidilt leidnud mingi iidse tsivilisatsiooni toodetud tehiskaaslasi. Uudis leidis hiljem kajastust ka nõukogude ajalehes Komsomolskaja Pravda. Mõistagi on pahad ameeriklased ka siin tänaseni fakte kinni mätsinud, varjates, et Marsil on olemas elu. Me ju kõik teame, et nad valetavad.
Nessie surnukeha leiti juba üles?
1972. aastal teatas rühm Yorkshire'i Flamingo Parki loomaaia töötajaid, et on ekspeditsioonil Loch Nessi järve äärde leidnud veepinnal hõljumas hiiglasliku looma surnukeha, mis kaalus poolteist tonni ja oli viis meetrit pikk. Peame vist küll oletama, et loomake oli nii pisike, et pigem leidsid nad Loch Nessi koletise pojakese, mitte looma enda. Kinnitame: need zooloogid selgelt eksisid.
Planeetide reastumise rasked tagajärjed
BBC Radio 2 lasi 1976. aastal eetrisse astronoom Patrick Moore intervjuu, kes paljastas, et sel päeval asetub Pluuto täpselt Jupiteri taha, kasvatades hiidplaneedi tõmbejõudu ka Maa suhtes ja ühtlasi vähendades inimeste kaalu momendiks kogu maakeral. Ja nii soovitas ta kogu rahval korraga õhku hüpata, et tunda erakordset fenomeni. Üks kodanik küll andis pärast teada, et ta kaotas kaalu nii järsku, et lõi pea lakke ära.
HAARP-i eelkäija valmis juba 34 aastat tagasi
Guardian teatas 1981. aastal, et Briti teadlased Pershore'i laboris olid välja töötanud masina, mis kontrollib ilma. Sellest alates on Briti suved oluliselt pikenenud, vihma on sadanud ainult öösel ja kontinentaal-Euroopa on saanud omale kaela kõik ilmastikunuhtlused, mida britid vaid tahavad. Mingit kliimasoojenemist ju polegi, me kõik teame, et kõiges on süüdi üks masin. HAARP-i valmimise järel ehk isegi kaks.
Karvase mammuti tagasiaretus
Tänased teadlased võivad ju uute käegakatsutavate tulemusteni jõuda, aga teerajajaks oli juba 1984. aastal nõukogude teadlane Dr. Sverbighooze Yasmilov, kes viis Siberi karvase mammuti DNA-d elevandi rakkudesse ja nii suutis surrogaatelevantema ilmale tuua esimese tänapäevase mammutipoja, vahendas toona MIT Technology Review, usaldusväärne allikas.
Alabama muutis pii väärtuse
USA osariigi seadusandlik kogu langetas otsuse, et matemaatilise konstandi pii väärtus pole mitte 3,14159... vaid piibellik (võis siis internetlik) 3.0, vahendas New Mexicans for Science and Reason 1998. aastal. Kuna uus teaduslik revolutsioon leidis internetis suure populaarsuse, siis sellest alates ongi matemaatikud jagatud kahte koolkonda - pii-matemaatikud ja mittepii-matemaatikud.
Tugevad tuuled rikkusid maakera rütmi
Nature.com teatas 2004. aastal, et astronoomid sunnivad meie ühist ajaarvamist ümber tegema. Kuna kliimamuutus on esile kutsunud tugevamaid tuuli, on maakera pöörlemine kergelt kiirenenud, samas aga ööpäeva pikkus lühenenud. Ja kui seni tuleb veebruari lõppu igal neljandal aastal pannna lisapäev, siis märtsi lõpust tuleks kord sajandis siiski üks päev vähemaks võtta.
Teleportatsiooni seade
Michigani ülikool tuli 2013. aastal avalikkuse ette videoga, esitledes oma teadlaste uut leiutist - teleportatsiooni masinat. Professor Xavier Vlad saatis ühest masinast teise oma võtme, kinnitades, et avastuseni jõudis ta juhuslikult, nähtavasti võtit masinasse pillates. Patendivaidlus on video küll tänaseks keelu alla pannud.
