Inglise kuningas Richard III saab 530 aastat hiljem aukohase ärasaatmise
22. augustil 1485 põrkasid Rooside sõja Bosworthi lahingus Inglismaa kuninga Richard III ja tulevase kuninga Henry VII väed ja Richard III langes lahingus, karjudes reeturite peale. Kuulsusetu huku ja kuulsusetu matuse järel, eriti kuna Richard III jäänused 2013. aastal uuesti välja kaevati, on nüüd Leicesteri ülikoolil ja Richard III Ühingul võimalik pakkuda kunagisele kuningale sellist ärasaatmist, nagu monarhile tegelikult kohane.
Seitse päeva kestev protsessioon, mille käigus autokorteež toimetas viimase valitsenud Plantagenetitest uuesti Bosworthi väljale ja tagasi Leicesteri katedraali, tipnes pühapäeval endise monarhi säilmete avaliku väljapanekuga katedraalis. Neljapäeval-reedel ootab ees tema uus saatmine viimsele teekonnale, nüüd juba spetsiaalselt ehitatud hauakambrisse, mida loodetavasti enam kunagi ei avata.
Protsessioon algas Fenn Lane'il, iidsel roomaaegsel teel, kus Richard III ka ilmselt hukkus, teekond viis teda mööda Bosworthi väljadest, läbi Leicesteri linna, mis siiski jääb ka nüüd kuninga viimseks puhkepaigaks. Vahepeal nõudis tema põrmu omale ka Yorki linn, aga matus toimub siiski Leicesteris.
Richard III valitses vaid 1483-1485, kaotades lõpuks Rooside sõjas, kuid sai kurikuulsaks William Shakespeare'i loomingu kaudu, ilmselt põhjusega, kui oma vennalaste tapja. Prantsusmaalt pärit Plantagenetite dünastia valitses Inglismaal vaheaegadega 1154-1485.
Tuhanded inimesed seisavad nüüd järjekorras Leicesteri katedraali juures, et mitmetunnise ootamise järel kuninga kirstule pilk peale heita ja temale viimseid sõnu kaasa öelda, neljapäeval seisab ees aga juba pidulik matusetseremoonia, mida juhib praegune Canterbury peapiiskop Justin Welby, põrmu hauakambrisse sulgemine toimub reedel.
