Päikesevarjutuse aegu süüdistasid eestimaalastest paganad munka Päikese ärasöömises
Esimest korda on eestlaste uskumustest seoses päikesevarjutusega räägitud juba Läti Henriku kroonikas.
1191. aasta jaanipäeval oli tsistertslasest munk Theoderich, hilisem Eestimaa piiskop, tulnud Eestisse, kus paganad olid teda kimbutanud, süüdistades teda Päikese ärasöömises. “Sama ettekujutus päikese söömise kohta on püsinud rahvapärimuses läbi aja,” rääkis Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule professor Ülo Valk.
Nii on süüdistatud Saaremaal kutsikaid, kes “päikese küljes närivad” ning Võrumaal on päikese kadumist peetud priskete vaklade süüks, kes päikest õgivad. Jakob Hurt vahendab oma “Eesti astronoomias“ (1899) soovitust, kuidas neid vaklu näha saab: “Tahad sa neid “vaklo“ ja nende söömist näha, siis too pang vett muru peale ja vaata senna sisse. Küll sa siis kõik selgesti näed.“
Loe edasi ERR-ist
