Kaspersky Lab ennustab, milline tuleb aasta 2045

Umbes 30 aastat tagasi sai inimkonnale laialdaselt kättesaadavaks tollal uus hüve – personaalarvuti. See on ühiskonda ja elu olulisel määral muutnud. Nüüd otsustasid Kaspersky Labi eksperdid minna oma küberprognoosidega sama palju ajas edasi ja kujutada ette, milline võiks olla maailm aastal 2045 – kui kaugele areneb infotehnoloogia ja kuidas hakkab inimene uues digitegelikkuses elama.

Tõenäoliselt koosneb maailma rahvastik juba lähitulevikus miljarditest inimestest ja miljarditest robotitest ning just viimased hakkavad tegema kõiki raskeid, rutiinseid ja tehnilisi töid. Inimene ise töötab tulevikus robotite tarkvara parendamisel ja IT-tööstuses on palju ettevõtteid, kes loovad robotite jaoks mõeldud programme, nagu praegu luuakse rakendusi, mida kasutaja saab vabalt alla laadida ja installida.

Ka inimesest endast saab osaliselt robot. Siirdamisel hakatakse kasutama elektroonilise juhtimisega tehiselundeid ja seetõttu muutub proteesi paigaldamine rutiinseks operatsiooniks. Nanorobotid suudavad tungida inimese kehasse, et ravimeid haigetesse rakkudesse transportida või mikrooperatsioone teha. Spetsiaalselt paigaldatud andurid skannivad pidevalt inimese tervist ja edastavad saadud andmed raviarstile avatud pilveandmebaasi. Kõik see pikendab oluliselt inimese eluiga.

Lisaks hakkavad inimesed elama nutimajades, kus kõik mugavust toetavad protsessid on automatiseeritud. Maja juhtiv programm peab arvestust elektrienergia, vee, toidu ja tarbeesemete kulu üle ning hoolitseb varude täiendamise eest. Inimene peab ainult tagama, et ta pangaarvel oleks piisavalt raha.

Unustusse ei vaju mitte ainult meie harjumuspärased argipäevaaskeldused, vaid kaob ka terve hulga asjade tootmine. Paljutõotav 3D-printer annab inimesele võimaluse ise kujundada ja valmistada mis tahes esemeid, alates toidunõudest ja riietest kuni ehitusplokkideni tulevikusuvila tarvis.

Inimeste digitaalne alter ego omandab lõpuks täisväärtusliku eksistentsi ühtses ülemaailmses isereguleeruvas infrastruktuuris ja osaleb elu juhtimises planeedil. See süsteem hakkab töötama umbes samal põhimõttel, mille järgi praegu toimib võrgustik TOR, ehk et kõige aktiivsemad ja kasulikumad kasutajad saavad moderaatori õigused. Süsteemi ülesandeks on ressursside jaotamine inimeste vahel, sõjaliste konfliktide ennetamine ja muud humanitaarmeetmed.

Mis puutub IT-buumi käivitanud personaalarvutisse, siis see ilmselt aastani 2045 vastu ei pea. Täpsemalt ei ole tulevikus olemas ühtset vahendit andmetega töötamiseks, nagu arvuti praegu tegelikult on. Seadmete mitmekesisus kahtlemata suureneb ja kõik funktsioonid, mida praegu täidab personaalarvuti, jaotatakse tulevikus ühtlaselt erinevate vidinate ja tehnoloogiate vahel. Näiteks ei tee finantsanalüüsi tulevikus raamatupidaja oma paikses arvutis, vaid kontrolliasutuse server elektrooniliste dokumentide alusel.

Kahjuks ei rõõmusta helge tulevik robotite, automaatjuhtimise ja nutimajadega kõiki inimesi planeedil Maa. Tehnoloogia aktiivset arenemist saadab teatud inimtüübi – nn uusludiitide – pahameel. Need IT-progressi vastased ei hakka kasutama nutisüsteeme ja -tehnikat ega teatud töödeks mõeldud roboteid ja kindlasti ei loo nad endale mingit digitaalset identiteeti.

„Nii kiire tehnoloogia arengu juures, nagu me praegu näeme, on raske sajaprotsendiliselt ette ennustada, milleni see areng meid mõnekümne aasta pärast viib. Pole siiski kahtlust, et iga aastaga läheb tehnoloogia veelgi nutikamaks ning seda loovad või kasutavad inimesed peavad sellele arengutasemele vastama. Vähemalt ühes asjas võime olla kindlad: kurikaelad annavad oma parima, et kõiki IT-hüvesid oma kuritegelikel eesmärkidel ära kasutada,” jagab oma mõtteid Kaspersky Labi peamine viirusetõrjeekspert Alexander Gostev. „Aga ükskõik milline see maailm 30 aasta pärast ka poleks, selle mugavuse, turvalisuse ja heaolu nimel maksab pingutada juba täna. Tehnoloogia on lihtsalt vahend ja see, kas see töötab kurjade või heade jõudude hüvanguks, sõltub ainult inimestest.”