30 Mbit/s ühendus igasse Eesti koju? Riigikontrolli sõnul on plaan ebarealistlik
Riigikontroll avaldas täna auditi valitsuse plaani kohta viia igasse Eesti koju kiire internetiühendus ja see on üsna kriitiline. Kuigi Eestis ehitatakse miljonite eest valmis interneti "kiirteed", ei jõua sealt ühendus viimasel kilomeetril kodudesse.
"Kui inimesel pole kodus vett, sest tema majani pole tõmmatud veetrassi, lohutab teda vähe teadmine, et ta elupaigast saja meetri kaugusel maa all jookseb uhke jäme veetoru, kus voolab kõigile Euroopa kvaliteedinormidele vastav joogivesi," ütles riigikontrolör Alar Karis ütles auditi tulemusi kommenteerides.
"Mõnevõrra sarnases olukorras oleme praegu Eestile väga vajaliku ja õige riikliku kavaga, mille sihiks on tagada pea kõigile kodudele pääs ülikiire interneti võrku," lisas ta.
Infoühiskonna arengukava nägi algselt 2009. aastal ette, et 100% kodudel, ettevõtetel ja asutustel on võimalus liituda uue põlvkonna lairibavõrguga ning kasutada internetiühendust kiirusega 100 Mbit/s.
Nüüdses, 2013. aastal vähem ambitsioonikaks muudetud versioonis on seatud eesmärgiks, et aastaks 2020 on kiire internet kiirusega 30 Mbit/s kättesaadav kõigile Eesti inimestele ja ülikiiret internetti kiirusega üle 100 Mbit/s kasutab 60% elanikest.
"Kiirteid" ehk lairiba baasvõrku on praegu juba ehitatud 2800 km 28 miljoni euro eest ja veel ootab ees 3800 km ehitustööd 41 miljoni euro eest.
"Viimase kilomeetri" häda
Ent kava tugines eeldusele, et sideettevõtted ehitavad ise baasvõrgust vajalikud ühendused lõpptarbijateni. See tähendab, et nad ka investeerivad kaablitesse ja seadmetesse, mis ühendavad internetiteenuse lõpptarbijad lairiba baasvõrguga, või paigaldavad mobiilimastidele kiire interneti pakkumiseks vajalikud seadmed.
Riigikontrolli sõnul on infoühiskonna arengukava koostajad ja heakskiitjad aga jätnud tähelepanuta asjaolu, et sideettevõtetel pole selget majanduslikku huvi ehitada tänapäevane valguskaablitel põhinev juurdepääsuvõrk välja isegi suuremate asulate eramajade piirkondades, rääkimata hajaasustatud kohtadest. Hinnanguliselt on selliseid kodusid Eestis umbes 160 000.
"Küsimus on, kuidas aidata selle riigi abiga rajatava kiirteeni inimesed, kes elavad suuremate asulate eramajade piirkondades ning ka hajaasustatud kohtades," ütles riigikontrolör Karis.
"Siin ongi just riigi roll leida sobiv lahendus turutõrkele, arvestades rõhutatult vajadusi nendes Eesti piirkondades, mille stabiilsusele ja arengule tuleb senisest suuremat tähelepanu pöörata," lisas ta.
Üks lahendus: külakorras kaabli vedamine
Riigikontrolli hinnangul on hõredama asustusega ja eramajade piirkondades ainsaks võimaluseks tarbida kiiret ja ülikiiret internetti siis, kui elanikud teevad investeeringud täies ulatuses ise või loovad selleks mitme majapidamise kootöös nn võrguühistu.
Näiteks liitus Viljandimaal Suure-Jaani vallas asuv Rääka küla 2013. aasta alguses ise 2,5 kilomeetri kaugusele rajatud lairiba baasvõrguga, mille tulemusel said viis majapidamist optilise kaabli kaudu kiire interneti, kaabeltelevisiooni ja telefoni. Sideoperaator Elion projekteeris, külarahvas ostis kaabli, külaselts kaevas selle maasse, omavalitsus vormistas ehitusload ning toetas nõu ja jõuga. Igal majapidamisel tuli investeerida üle 1000 euro. Juhul kui elanikud ise ei oleks kaevetöid teinud ega kaablit paigaldanud, oleks summa olnud kaks korda suurem.
Initsiatiiv on liikunud ka küla tasemelt kõrgemal. Suure-Jaani vald korraldas 2014. aastal riigihanke, mille tulemusel ehitati koostöös sideettevõttega valguskaablilühendused kolme küla 29 majapidamisele ja praegu käib ettevalmistus uueks hankeks, et rajada juurdepääsuvõrk veel kuues külas ligi 100 majapidamisele.
Suurim kasu: 4G andmeside pakkumine
Lairiba baasvõrgu arendamisest on seni kõige enam kasu saanud mobiilset internetti arendavad sideettevõtted, kes on saanud hakata inimestele pakkuma 4G-internetti.
Riigikontrolli hinnangul pole 4G-interneti kvaliteet piiratud mahu, kõikuvate kiiruste ning kõrgema hinna tõttu veel samaväärne püsivõrgu kaudu pakutava kiire ja ülikiire internetiga.
Mobiilse interneti puhul peab kasutaja arvestama, et iga järgneva internetitarbija lisandumine mobiilimasti piirkonda võib alandada olemasolevatele kasutajatele ühenduse kvaliteeti ning mitmete interneti teel osutatavate teenuste tarbimine võib olla kulukas
