Ehkki töölt puudumist on mugav välja vabandada gripiga, pole see viirusnakkus tõenäoliselt siiski haigushoo tegelik põhjus.

Imperial College Londoni teadlaste värske uurimus annab mõista, et gripiviirust esineb täiskasvanuil oluliselt harvem kui seni arvati. 30. eluaasta künnise ületanud täiskasvanud haigestuvad grippi ainult umbes kaks korda iga kümne aasta tagant.

Võimalik, et haigus, mida pidasite gripiks, oli hoopis versioon mõnest levinud külmetushaigusest, näiteks rinoviirusest või koroonaviirusest.

Murettekitav on aga asjaolu, et lapsed ja noored haigestuvad grippi märksa tihemini (keskmiselt ühe korra iga kahe aasta tagant). Selle põhjus võib olla tihedam läbikäimine eakaaslastega.

Nakatumisteabe analüüsimiseks kogusid Ühendkuningriigi, Ameerika Ühendriikide ja Hiina teadlased vereproove katsealustelt Hiinas ja võrdlesid neid mitmete gripiviiruse tüüpidega.

Vereproovide põhjal selgitasid teadlased välja, kui sageli olid gripiviirused nende patsientide immuunsüsteeme edukalt rünnanud.

Uurijad loodavad, et uurimuse tulemused aitavad paremini mõista viiruste evolutsiooni elanikkonna immuunsüsteemide baasil. Loodetavasti on tulevikus tänu neile teadmistele võimalik välja töötada ka senisest tõhusamaid gripivaktsiine.