Inimkonna pikaajalised saatjad – kolm vanimat meile teadaolevat haigust
Isegi ilma kehaliste tõenditeta annavad geenid olemasolevates tuberkuloosi- ja leepraproovides mõista, et nood tõved on pärit eelajaloolisest ajast.
Kui tahame teada, millised on kõige vanemad teadaolevad haigused, tuleks kõigepealt kokku leppida sõna “haigus” tähenduses, mis pole sugugi lihtne.
Antud artikli kontekstis vaadeldakse ainult inimestel esinevaid viirus- või bakternakkuseid, jättes välja levinud tervisehäired nagu psoriaas, hambakaaries, langetõbi jne.
Nimekirjast on kahtlasel kombel välja jäänud ka mõned ajaloo suurematest mõrtsukatest nagu gripp, leetrid ja must katk. Nood haigused eeldavad sellist asutsustihedust, mis ei kujunenud välja enne kui inimesed hakkasid elama linnades.
Tuberkuloos
2008. aastal kaevas University College Londoni teadlaste töörühm Iisraeli ranniku lähistel välja mere alla jäänud muistse Alit-Yami linna, kust muu hulgas leiti ema ja lapse muldasängitatud surnukehad. Mõlemal luustikul leidus tuberkuloosile iseloomulikke jälgi haiguskolletest.
DNA-analüüs kinnitas kahtluseid — need inimesed olid vähemalt 9000 aasta eest surnud tuberkuloosi.
Huvitaval kombel heitis avastus valgust pikka aega väldanud “muna või kana” tüüpi vaidlusele küsimuses, kas inimesed said tuberkuloosi ehk tiisikuse veistelt või vastupidi.
Alit-Yamis välja kaevatud inimluudel leidus jälgi tuberkuloosist, kuid loomade luustikest geenianalüüsiga tuberkuloosi ei avastatud. Nii et paistab, et lehmad polegi nii halastamatud inimsoo hävitajad nagu varem arvati.
Ka mitmed teised ajaloolised spekulatsioonid on osutunud alusetuks. Ei fossiilsed asitõendid ega ka DNA analüüsid ei kinnita hüpoteesi nagu oleks tuberkuloosi põhjuseks öösiti haldjate seltsis pummeldamisest johtuv kurnatus; samamoodi on seni tõenditega kinnitamata ammune kartus, et tuberkuloosi põhjustavad nõiad, kes ohvreid hobusteks moondavad, et nende seljas öistele sabatitele ratsutada.
Trahhoom
Trahhoom on silma sidekesta krooniline bakteriaalne põletik, mis põhjustab ülemise silmalau moondumist ja ripsmete kaardumist vastu sarvkesta ning seeläbi sarvkesta armistumist.
Ajapikku röövib pitsunud silmalau ja eriti ripsmete hõõrdumine vastu silma patsiendilt nägemismeele.
Too nakkus kimbutas juba selliseid ajaloolisi suurkujusid nagu Flavius Aëtius, Horatius ja Cicero. Trahhoomi sümptomeid on kirjeldatud Hippokratese ülestähendustes ja Egiptuse muinasajast pärit Ebersi papüüruses.
Mõned uurijad väidavad veenvalt, et veelgi varem esines trahhoomi maailmanurgas, mida ürgsete haigustega enamasti ei seostata — Austraalias.
Paljudel varasemast ajast kui 8000 aastat e.m.a. pärinevatel aborigeenide luustikel leidub silmakoobaste ümbruses haiguskollete jälgi.
Teadlased järeldasid, et selliseid jälgi jättis pehmete kudede nakatumisest johtunud luupõletik. Ehkki taoliseid tagajärgi võis kaasa tuua ka mõni teine silmahaigus, tuleb arvestada tõika, et nood luustikud leiti Austraalia piirkonnast, kus trahhoom nüüdisajal kõige levinum on.
Mitokondrite esivanemad (ehk kogu elu meile tuttaval kujul)
Mitokondrid — tillukesed organellid, mida esineb peaaegu kõigis inimkeha rakkudes — täidavad meie ellujäämise seisukohalt äärmiselt tähtsat ülesannet, muundades toiduga manustatud glükoosi selliseks energiaks, mida rakud kasutada saavad.
Mitokondritel on aga ainult neile omane, inimese DNA-st eraldine geneetiline kood. Seejuures on mitokondrite geenid aga väga sarnased bakterite geenidele. Teisisõnu on väga tõenäoline, et meid elus hoida aitavad mitokondrid on tegelikult mingisuguse ürgse nakkuse tagajärg.
Mis iganes toda nakkust ka ei põhjustanud, pidi nakatumine aset leidma väga ammu enne loomse elu tekkimist, rääkimata inimeste ilmumisest, mis välistab fossiilsete asitõendite olemasolu.
Selle asemel võrdlesid teadlased mitokondrite geene olemasolevate bakterite geenidega. Kõige suurem oli mitkokondri geneetiline sarnasus seltsi Rickettsiales kuuluvate bakteritega, millest mitmed põhjustavad ka haiguseid nagu Kaljumäestiku tähniline palavik (ingl Rocky Mountain spotted fever, RMSF).
Siinkohal ei tohi aga unustada, et me räägime haigusest, mis oli olemas enne loomse elu teket, mis tähendab, et vanim haigus üldse pole mitte Kaljumäestiku tähniline palavik ise, vaid mingisugune geneetiliselt sarnane nimetu ürghaigus.
Kaua, kaua aega tagasi tungisid bakterid raku sisse ja tänu sellele nakatumisele ongi olemas elu meile tuttaval kujul!
