Allakäigu anatoomia: miks Internet Explorer üldse nii vihatud brauser on?
Kui sulle tarkvaratemaatika väga korda ei lähe, võib sind üllatada kui kauakestvaid ja elavaid vaidlusi brauserid tekitavad.
Eriti halb maine on aga Microsofti arendataval Internet Exploreril, mis on viimastel aastatel tegelikult täiesti konkurentsivõimeline olnud.
MS asendab selle (aasta lõpus ilmuvas) järgmises opsüsteemis Windows 10 siiski uue brauseriga Spartan, nii et IE pääseb oodatud puhkusele.
Otsus pole ilmselt seotud niivõrd IE kvaliteediga täna, vaid Windows 10 üldise suunitluse ja tootja sooviga uuendusmeelsust demonstreerida.
Aga mis nii valesti läks? Näiteks perioodil 1996-2001 oli IE igati hinnatud. Väljalasked 3-5 olid oma aja kohta uuenduslikud ja heas vormis: kiiremad, võimaluserohkemad ja üldse paremad kui rivaal Netscape.
Tol ajal oli just Netscape see, mille halbust tehnoloogiafännid sarjasid, nii nagu hiljem Internet Exploreri puhul.
Allakäik
Allakäik algas, kui Microsoft muutis IE Windowsi opsüsteemi osaks.
IE eemaldamine ja teise brauseri kasutamine muutusid keerukaks. Samuti kasutas MS oma toote esiletõstmiseks monopolistlikke võtteid, mis viisid "kurjuse kantsi" imago tekkeni ja süüdistusteni, et nemad on Netscape'i surmas süüdi.
Tegelik probleem oli aga sügavam: tootja ei pingutanud piisavalt, et IE tipus püsiks. Tollal võis tunduda, et polegi vaja pingutada. Kui näiteks IE6 2001. a augusti lõpus ilmus, puudusid selged konkurendid ja turuosa küünis 95 protsendini.
Microsoft jäi viieks aastaks loorberitele puhkama, kuigi IE uuendused ei osutunud väga jätkusuutlikuks.
Põhiline: IE ei suvatsenud veebiarendamise üldlevinud standardite toele rõhku seada. See polnud nii valus, kui IE oli suurim poiss liivakastis. Kui aga vastupidise hoiakuga Firefox / WebKit areenile jõudsid ja endile nime tegid, muutus IE pinnuks veebiarendajate tundlikus tagumikus.
Samuti ei vaevunud Microsoft hoolsalt tegelema tarkvaraliste vigade ja turvaaukudega, mida leidus tõsiseid ja palju.
Väljalasked 7 ja 8 parandasid seisu, aga saabusid liiga hilja. Näiteks 6 ja 7 ilmumise vahele jäi umbes viis aastat ja kaks kuud. Pealekauba ei muutnud 7 veebiarendajate elu paremaks, vaid pigem lisas 6 kõrvale veel ühe viletsa brauseri, millel oma lehti testida.
7 järel kulus veel kaks ja pool aastat, et Microsoft suudaks väljalaske 8 välja anda, mis senised probleemid suuresti heastas. Paraku olid paljud selleks ajaks juba Chrome'i või Firefoxi kasuks otsustanud.
Lõppmäng
Kõige rohkem vihkamist kogus IE-le aga asjaolu, et see oli Windowsi osa ja eelistatud seisus. Ei maksa unustada, et ka enamik kontoriarvuteid on Windowsi-põhised ja tehnoloogiaspetsidel oli pealesunnitud brauserivalikut raske taluda. Eriti neil, kes pidid kolleegide masinatega ka tegelema.
Asi polnud selles, et Internet Explorer polnud parim. Asi oli selles, et see oli peale sunnitud.
Kui positiivne kokkuvõte teha, võib tõdeda, et IE 10 ja 11 on korralikud brauserid, kiired ja veebistandardite suhtes üldiselt sõbralikud. Võiks nuriseda ehk peamiselt vananenud kasutajakeskkonna üle.
Samuti ilmub vähem pahavara, mis IE puudujääke "sihib". IE-le pluginate kirjutamine on keeruline; Firefoxile ja Chrome'ile on palju kergem HTML-is või JavaScriptis nuhkivaid laiendusi kirjutada.
Jääb üle ainult loota, et IE fännid hoiavad seda tulevikus elus ka siis, kui Microsoft muule keskendub. See pole muidugi kindel, kui kaua MS oma kunagise lemmiklapsega veel tegeleda soovib.
