Mendelejevi tabel uuel kujul, selle järgi, kus kohas üks või teine element avastati

Teadlane, nimega Jamie Gallagher otsustas keemiliste elementide perioodilisustabeli ümber teha, kandes keemilise elemendi juurde riigilipu, mis tähistab selle elemendi avastaja päritolu. Tuleb välja, et enim elemente on avastanud britid (23), teist kohta jagavad rootslased ja sakslased, neljandat kohta ameeriklased ja prantslased, vahendas Smithsonianmag.com.

Kuigi tabel kannab selle koostaja Dmitri Mendelejevi nime, on venelaste arvel vaid kuue elemendi avastamine. Vahele tuleks ilmselt kanda ka Kreeka lipp, kui arvestada, et terve rida elemente (13) oli teada juba ka antiikajal, aga jah, tänane Kreeka pole just muistse Kreeka õigusjärglane (arvaku kreeklased mida tahes).

Tabelile võib küll ette heita, et 39. elemendi, ütriumi avastajaks loetakse Soomet, kuigi Carl Axel Arrhenius, kes uue mineraali 1787. aastal avastas, oli siiski rootslane. Soome teadlane Johan Gadolin avastas kaks aastat hiljem ütriumoksiidi nimelt Arrheniuse võetud proovist.