Mõtlemisvõimelised tankid: millistes terminites rääkida iseotsustavatest tapamasinatest?

Vähesed nüüdisaegsed sõjandustehnilised arengud tunduvad inimestele vaistlikult vastumeelsemad kui mõte tulirelvaga varustatud masinast, mis võtab autonoomselt vastu otsuseid inimeste tapmise kohta. Halvaendelised ulmefilmid ja -romaanid kubisevad selle teema käsitlustest ning ägenenud on droonide kasutamise vastased protestid, ehkki sõjandusdroonid alluvad seni veel inimeste vahetule kontrollile.

Relvade autonoomia — olukord, milles kuulipildujaga varustatud tankitorni või muud relvastatud masinat on võimalik programmeerida omal äranägemisel n-ö päästikule vajutama — on sõjanduse lähituleviku arenguid silmas pidades täiesti realistlik väljavaade, vahendab Popular Science.

Washingtonis tegutseva julgeolekuprognostika operatiivgrupi Center for New American Security hiljuti ilmunud vastavateemalise aruande eesmärgiks on suunata ametkondi ja üldsust rahulikult parema arusaamise poole relvastatud masinate tulevikust.

Autonoomia on keerukas ilming, kuid masinatest rääkides on tähtsaimateks küsimusteks, kui suureks kujuneb tulevikus inimeste tegelik kontroll militaartehnika üle ning milliseid otsuseid võivad masinad omapead vastu võtta. Kõikidel tasanditel USA kaitseministeeriumi Pentagonini välja ollakse üsna veendunud, et surmaga lõppevate otsuste langetamine peab jääma inimeste pärusmaaks ning ükski asjaosaline ametkond ei soovi lihtsalt robotitele relvi välja jagada, rääkimata nende varustamisest erakordselt surmavate relvadega.

Inimestepoolse kontrolli kohta kasutatakse tehnilist terminit „ahelas hoidmine“ (ingl keeping a human in the loop). Kõige olulisem on küsimus, millisesse otsustusahela etappi inimesed hõlmatakse. Robot, kes otsib maastikult sihtmärke ja küsib enne iga sihtmärgi pihta tulistamist inimoperaatorilt luba, erineb näiteks robotist, kes küsib lahinguolukorras voli sihtmärkide omapäi valimiseks ja ründamiseks.

Aruande autorid Paul Scharre ja Michael C. Horowitz jagavad „ahela“ veelgi väiksemateks lahtriteks. Rakett, mis tuvastab sihtmärke, kuid enne väljatulistamist küsib inimoperaatorilt luba, hõlmab „inimest ahelas“ (ingl human in the loop), samas kui masin, mis iseseisvalt sihtmärke otsib ja ründab, „inimest ahelas“ ei hõlma (ingl human out of the loop).

Nende kategooriate vahele paigutuvad aga veel automaatselt tulistavad kaitserelvad nagu tankitõrjeraketid, mis tuleb ohtude tõhusaks neutraliseerimiseks välja tulistada inimese reaktsioonikiirusest kiiremini. Scharre ja Horowitz paigutavad sellised relvad kategooriasse „inimene ahela kohal“ (ingl human on the loop). See hõlmab poolautonoomseid seadmeid, mis võivad küll inimese heakskiiduta tule avada, kuid mille inimene võib distantsilt välja lülitada.

Kui militaarrobotid tulevikusõdades võitlema hakkavad, on mõistlik kokku leppida kasutatavas terminoloogias, et kõik osapooled saaksid ühtviisi aru, millised robotid teevad mida.