Panjandrum - imerelv, mida eelistati Normandia dessandil siiski mitte kasutada

Tegemist oli ilmselt ühe suurima altminekuga Teise maailmasõja aegsel relvade väljatöötamisel. Veerev pomm, mis pidanuks natsiväe rannakindlused purustama, et tankid saaks läbi murda, oleks küll katsetustel äärepealt fotograafile ja koerale otsa peale teinud, aga relvana osutus ta kasutuskõlbmatuks.

Panjandrum oli üks kõige pöörasemaid relvaideid, ajendatuna ilmselgelt sellest, et okupeeritud Prantsusmaa põhjarannik oli sel ajal täis pikitud Saksa vägede rannakaitsepatareisid ja miinivälju, millest läbi murdmine vajas tõhusamaid abivahendeid.

Ja nii tulid leiutajad lagedale ideega, ehitada suurtest ratastest koosnev veerev pomm, mis oleks pidanud vastase kindlustustesse tekitama piisavalt suure augu, et tankidega läbi pääseks. Oli arvestatud, et selle relva tõhusaks kasutamiseks oleks vaja selle sisse panna tonni jagu lõhkeainet. Paljud arvasid, et see oleks tõhus vahend Normandia dessandi õnnestumisele.

Probleemiks oli aga ebastabiilsus, hiigelratas ei suutnud liikuda sirgjoones, kippus ümber kukkuma ja uue relva demonstratsioonil pidid pealtvaatajad, sh ka kindralid, oma elu eest jooksma, sest see pomm võttis täiesti suvalise liikumissuuna. Kui pomm saavutas tõotatud 96 km/h kiiruse, hakkasid ka raketid ridamisi selle ratta küljest lahti pudenema, kirjutab Wired.

Selle relva idee pärines Briti kuninglike õhujõudude piloodilt C.R. Finch-Noyes'ilt, kes oli varem leiutanud hüpleva Dambuster pommi, et kahte Saksa tammi kahjustada. Suurt Panjandrumit hakati aga 1943. aasta septembris testima Westward Ho! liivarannal, mis oli samas ka suvitajate lemmikkohaks ja kõikide hoiatuste kiuste oli testidel ka palju pealtvaatajaid.

Panjandrumit panid liikuma 70 aeglaselt põlevat kordiitkütusega raketti, liikus pomm aga kolmemeetrise läbimõõduga ratastel, testidel oli trümmel nende rataste vahel täidetud mitte lõhkeaine, vaid liivaga. Mis ei teinud küll pommist vähem ohtlikku. Ametlik fotograaf, kes pidi katsetust jäädvustama, pääses napilt eluga, videos on näha kuidas koer peab kabuhirmus pommi eest põgenema. Lõpuks aga pomm lihtsalt kukkus ümber ja purunes.

Edaspidi üritati ebastabiilsust vähendada ka kolmanda tugiratta lisamisega, aga seegi ei teinud pommist töökõlbulikumat. Jaanuaris 1944 sai lõplikult selgeks, et ratastel pomm pole täitnud oma eesmärke. Tegelikus lahingus seda pommi kunagi ei kasutatud.

2009. aastal tehti Normandia dessandi 65. aastapäeva tähistamiseks uus koopia Panjandrumist, mis küll seekord liikus otse, aga oodatud 500 meetri asemel vaid 50 meetrit.