Maailma pikimad tunnelid seni: kui palju nad tegelikult maksma läksid

Kui kõrvale jätta kõikvõimalikud veevärgid (pikim neist on 137 kilomeetrine Delaware'i akvedukt), on pikimaks transporditunneliks maailmas Guangzhou 60,4-kilomeetrine metrooliin (valmis 2010). Pikim merealune tunnel on aga 53,85-kilomeetrine Seikani tunnel Jaapanis. Tallinna ja Helsingi vahemaaks on 82 kilomeetrit, tunnel nende vahel lööks kõik seniste tunnelite rekordid.

Seikani ühest torust koosnev 53,85-kilomeetrine tunnel asub Tsuguru väina all ja ühendab Honshu (105 miljonit elanikku) ja Hokkaido (5,5 miljonit elanikku) saari omavahel. Mere all kulgeb sellest küll vaid 23,3 kilomeetrit. Raudteetunneli rööpad kulgevad sada meetrit allpool merepõhja ja 240 meetrit allpool merepinda, tegemist on ühtlasi ka sügavaima merealuse tunneliga maailmas. Kui tunnel 1988. aastal avati, oli ta maksma läinud 538,4 miljardit jeeni ehk 3,6 miljardit dollarit. Tänases rahas oleks see 7,3 miljardit dollarit ehk 6,5 miljardit eurot.

Kanalitunnel ehk Eurotunnel on kahest üherealisest raudteetunnelist ja ühest hooldetunnelist koosnev ühenduskanal, mis ühendab omavahel Prantsusmaad (66,6 miljonit elanikku) ja Suurbritanniat (60,8 miljonit elanikku). Kanalitunneli pikkuseks on 50,5 kilomeetrit, millest mere all on 37,9 kilomeetrit. Sügavaimas kohas on ta 75 meetrit allpool merepinda. 1994. aastal valminud tunnel maksis 80 protsenti rohkem, kui lubatud, kokku 4,65 miljardit naelsterlingit, kasumisse jõudis tunnel alles 1999. aastal. Tänases rahas oleks ta maksnud 12 miljardit naela ehk 16,2 miljardit eurot (Daily Telegraphi mullustel andmetel).

Pikim maapealne raudteetunnel, Lötschbergi baastunnel, on uuristatud läbi Alpide ja on 34,57 kilomeetrit pikk. Ta ühendab omavahel 8,2 miljoni elanikuga Šveitsi põhja- ja lõunaosa, ühtlasi on ka ühenduskanaliks Prantsusmaa ja Itaalia vahel. Tunneli maksumuseks valmimise aastal 2007 loeti 4,3 miljardit Šveitsi franki, praeguses rahas oleks see umbes kuus miljardit eurot.

Pikim maanteetunnel maailmas on Norras 2000. aastal valminud Lærdalstunnelen, 24,52 kilomeetrit pikk, valmimise hetkel loeti selle maksumuseks 1,082 miljardit Norra krooni, praeguses rahas 140 miljonit eurot. Avariiväljapääse tunnelist, peale kahe ava ta otstes, ei ole.

Šveitsil on juba praegu töös järgmine pikim maapealne raudteetunnel, Gotthardi baastunnel, mis peaks valmima 2016. aastal. 57-kilomeetrine tunnel parandaks veelgi ühendusi Alpide alt läbi, maksumuseks on aga arvestatud 9,8 miljardit Šveitsi franki, ehk 9,35 miljardit eurot.

Täna tehti siis teatavaks Tallinna ja Helsingi vahele rajatava võimaliku raudteetunneli arvatav maksumus 9 kuni 13 miljardit eurot, millest suurt osa (ligemale 40 protsenti) loodetakse saada nähtavasti Euroopa Liidult. Soomlaste varasematel arvestustel oleks selleks vaja rajada maailma pikim 70- kuni 85-kilomeetrine tunnel (kaks raudtee- ja üks hooldustoru) kuni 220 meetri sügavuselt. 70 kilomeetrit oleks soomlaste arvestusel võimaliku Kirkkonummi-Tallinna tunneli, 85 kilomeetrit aga võimaliku Helsingi-Tallinna tunneli pikkuseks (mere all sellest 73 kilomeetrit).

Küsimus on, ega ka 13 miljardit eurot siiski liiga optimistlik number ei ole?