Kas astronoomid leidsid viimaks esimese tumeainegalaktika - Galaktika X?

2009. aastal püstitasid astronoomid hüpoteesi, mille kohaselt orbiidil ümber meie Linnutee galaktika tiirleb nähtamatu, peamiselt tumeainest koosnev kääbusgalaktika hüüdnimega Galaktika X. Nüüd on nad selle väidetavalt üles leidnud.

Veel 2015. aasta jaanuaris spekuleerisid astronoomid Pluto orbiidi taha jäävate "X-planeetide" — meie päikesesüsteemi kuuluvate, ent seni avastamata planeetide — olemasolu üle, kuid ühtegi sellist pole veel leitud. Küll aga teatasid tumeainet küttivad täheteadlased eelmisel nädalal, et neid on senituvastamatu, peamiselt tumeainest koosneva kääbusgalaktika asukoha määramisel saatnud nähtavasti suurem edu. Uurijad usuvad, et just selline täheparv paikneb meie kodugalaktika Linnutee teises servas, vahendab EarthSky.org.

Tolle väikese galaktika, nn Galatika X (ingl Galaxy X) olemasolu on kahtlustatud juba aastaid. Esimesed vihjed selle kohta koorusid välja Linnutee välimises kettas ilmnenud gravitatsioonivirvenduste 2009. aastal läbi viidud analüüsist. Samade astronoomide — Rochesteri tehnoloogiainstituudi teadlase Sukanya Chakrabarti juhitud töörühma — äsjane uurimus keskendub meist umbes 300 000 valgusaasta kaugusel asuvate noorte ja pulseerivate tähtede kogumile, mis uurijate hinnangul tähistabki Galaktika X asukohta.

Töörühm andis avastusest teada uurimuses, mis ilmus 5. veebruaril ajakirjas Astrophysical Journal Letters.

Kui Galaktika X olemas on, kujutab see endast meie Linnutee nn satelliitgalaktikat. Eeldatavasti tiirleb Linnutee-suguste suurte täheparvede ümber mitmeid satelliitgalaktikaid, mis on vaatlemiseks liiga tuhmid ja koosnevad suuremas osas tumeainest — salapärasest nähtamatust substantsist, mille arvele teadlased kannavad 23 protsenti universumi massist.

Chakrabarti ja kolleegid leidsid neli tähte, mida nimetatakse tsefeiidideks (ingl Cepheid variable stars), analüüsides Euroopa lõunaobservatooriumi ESO infrapuna-teleskoobiga VISTA kogutud andmeid. Infrapunakiirguse lainepikkusel töötav teleskoop võimaldab teadlastel heita pilku meie galaktikatasandi läbiuurimata piirkondadesse, mis nähtavale valgusele kättesaamatuks jäävad. Avastatud tähed paiknevad lõunapoolkera Vinkli tähtkuju suunal.

Töörühm usub, et neli äsja avastatud tsefeiidi on seotud tumeainelise kääbusgalaktikaga, mille olemasolu Chakrabarti töörühm 2009. aastal Linnutee ketta servas tuvastatud gravilainete analüüsi põhjal prognoosis. Toonane uuring pakkus välja nähtamatu galaktika umbkaudse massi ja asukoha. Neljalt tsefeiidilt kiirgav infrapuna-valgus võimaldas Chakrabartil ja kolleegidel tuletada täpsed kaugused ja toonast prognoosi katseliselt kontrollida.