Ei, teadlased ei ole tuvastanud kosmilisi gravitatsioonilaineid (veel)
Universumi ürgajaloo uurimisega tegelevatelt teadustöörühmadelt pärinev uudisleke annab mõista, et signaal, mida peeti esimeseks pilguheiduks nn aegruumi-virvendustele (ingl space-time ripples), ei andnud märku muust kui galaktikatevahelisest tolmust.
Mullu märtsis põhjustas Lõunapoolusel asuva teleskoobiga BICEP2 vaatluseid sooritanud astronoomide töörühm nii teadusringkondades kui ka avalikkuses elevust teatega, et nad on avastanud tõendeid ürgsetest gravitatsioonilainetest — iselaadsetest virvendustest aegruumi koes, mida eeldatavasti põhjustas aegruumi kujuteldamatult hoogne kasv universumi algushetkedel.
Hiljuti lekitatud pressiteade on aga avalikkuse ette toonud BICEP2 töörühma ja Euroopa kosmoseteleskoobi Planck teadustiimi koostööprojekti Planck Collaboration kauaoodatud tulemused. Nagu paljud kartsidki, nenditakse lekkinud uudises, et mullu avastatud signaali tekitajaks on midagi gravilainetest märksa vähem eksootilist: pelk kosmiline tolm.
Hüpoteesi kohaselt tekkisid gravitatsioonilained paari sekundimurdosa jooksul pärast meie universumi sünnihetke, nn Suurt Pauku, mil universum uskumatu kiirusega paisus. Lainete avastamisest ja nende kaudu universumi paisumise hüpoteesi kinnitamisest sõltub terve hulk teooriaid varajase universumi olemuse kohta. Mõned kosmoloogid väidavad isegi, et ürglainete leidmine kujutaks endast kaudset kinnitust hüpoteesile, mille kohaselt meie maailmakõiksuse “kõrval” on olemas rööpmaailmad e nn paralleeluniversumid.
Võimsate teleskoopide nagu BICEP2 ja Planck abiga on astronoomid küttinud nende lainete jälgi kosmilisest mikrolaine-taustkiirgusest — “ürgvalgusest”, mis kiirati välja vaid 380 000 aastat pärast Suurt Pauku ja mis nüüdseks täidab kogu kosmost. Hüpoteesi kohaselt oleksid lained pidanud taustkiirguses tekitama iselaadse keerisja mustri, nn B-lainete polariseerumise (ingl B-mode polarization).
Väidetavalt tuvastas BICEP2 töörühm mullu just sellise polarisatsioonimustri. Ühe pisukese taevalapi kolm aastat väldanud vaatlemise käigus kogutud andmed näitasid oodatust isegi jõulisemat B-lainete mustrit — tuvastatud lained olid peaaegu kaks korda tugevamad kui 2013. aastal läbi viidud esialgsed uuringud Plancki kosmoseteleskoobiga andsid alust eeldada. Samasugust polarisatsiooni-signaali võivad aga põhjustada muudki nähtused, millest kõige ilmsemaks on galaktikatevaheline tolm. BICEP2-ga töötanud teadlased võtsid muudest allikatest pärinevat müra küll arvesse, kuid polnud selge, kas seejuures kasutatud väärtused olid ikka täpsed.
Astronoomiaringkonnad on juba mitu kuud innukalt oodanud Plancki teleskoobi, BICEP2 ja Kecki teleskoobimaatriksi vaatlusandmete ristkorreleerimist. BICEP2 võimaldas uurida vaid killukest taevalaotusest väga kitsas lainepikkuste vahemikus. Plancki kosmoseteleskoop võimaldas vaadelda palju suuremat osa taevast teistel spektrisagedustel, mille kohta on teada, et neis annavad tooni tolmu-emissioonid. Eri uurimisrühmade kogutud andmete võrdlus tegi võimalikuks tolmu tuvastamise ja kõrvaldamise signaalist.
Ja see saigi surmahoobiks BICEP2 esialgse uurimuse järeldustele. Nüüdseks veebist kõrvaldatud lekkinud pressiteate kohaselt näitab Plancki, BICEP2 ja Kecki koostöös läbi viidud polariseeritud tolmu emissioonide värske analüüs, et BICEP2 töörühm alahindas märkimisväärselt tolmu osakaalu oma andmetes.
