St. Helena: Saar kuhu omal ajal pagendati Napoleon, saab lõpuks ometi lennuvälja
St. Helena saar on ilmselt üks raskemini ligipääsetavaid kohti maailmas, kuigi ta asubki keset Atlandi ookeani ja võiks olla vahesadamaks liiklusel Aafrika ja Ameerika vahel. 2016. aasta veebruaris valmib lõpuks saarele esimene lennuväli.
Tegemist on Lõuna-Atlandi saarega, millest lähima kohani mandril (Angolas) on enam kui 2000 kilomeetrit, ainsaks püsiühenduseks maailmaga on aga iga kolme nädala tagant Kaplinnast teele asuv Briti kuningliku postiteenistuse postilaev, mille jõudmine saarele kestab viis päeva. Ka telefoni- ja internetiühendus on saarel olemas, paraku kõva raha eest üle satelliitide.
Ja sellel saarel, mida enamik maailmast teab selle järgi, et sinna saadeti 19. sajandil surema keiser Napoleon I, elab praegu enam kui 4200 inimest. Elanikud ise ütlevad, et St. Helena saar peaks olema 14 miljonit aastat vana, taimestik ja loomariik on saanud ka üsna iseseisvalt välja kujuneda. Esimene inimene astus saarele alles kas 1502. või 1503. aastal.
Täna on majanduslik seis kalandusest elatuval saarel nii hea, et seal olevat vaid 56 töötut. Kontakt muu maailmaga on aga probleemiks, näiteks skype'i ja lairibaühendust saab seal endale lubada vaid satelliidi kaudu, maksab see aga vähemalt kümnendiku kuupalgast.
Lennujaama on saarele kavandatud 1943. aastast alates, aga alles 2012. aastal saadi tegelikult töödega pihta hakata. Lennujaama valmimise tähtajaks on seatud 25. veebruar 2016. Lennujaam suudaks teenindada korraga kaht lendu, maanduda suudaks seal näiteks Airbus 319, Boeing 737 või 757-tüüpi lennukid. Selleks, et lennujaam end tegelikult ära tasuks, on aga vaja avada lisaks Lõuna-Aafrikale lennuühendus ka Angola ja Namiibiaga, ennekõike aga Londoniga. Vaid kohalike elanikega ei tasu see end ära, vaja on tekitada turistide huvi.
St. Helena on täna Briti ülemereterritoorium, lennujaama ehituseks andiski London 250 miljonit naelsterlingit ja järgmisest aastast alates loodab saar hakata nägema suuremat massi turiste, loodetavasti 30 000 inimest aastas.
Kuninganna Elizabeth II on seda valdust külastanud viimati 1947, kuid siis veel oma vanemate, kuningas George VI ja kuninganna Elizabethi saatel, riigipeana ta St. Helenal jalga maha pannud ei ole.
