Ühest küljest seetõttu, et nende hinnad on tublisti langenud, teisest küljest saab ühe korraliku drooniga lennata vaat et kuni pool tundi ning niimoodi ka kõrgemale kui inimsilm seda jälgida suudaks, kirjutab Photopointi ajaveeb.
Eks omamoodi tõukelauaks on saanud droonide kasutuselevõtt elukutseliste fotograafide ja videograafide poolt – enam ei pea rentima kopterit koos piloodiga ning kulutama iga kord suuri rahasummasid.
Samas tuleb vaadata näkku ka tõsiasjale – paljud kasutajatest võtavad droonide lennutamist sellise "oh mis halba ikka juhtuda saab, kui ma maandumisraja kohal trikke teen" suhtumise.
See omakorda on pannud seadusandlikud organid tegutsema ning üle maailma on droonide lennutamine rohkem või vähem reguleeritud – just kaaskodanike ohutust silmas pidades (et keegi uljaspea ei üritaks suviseid Ukraina sündmusi Maarjamaal korrata).
Nii nagu mujal maailmas, on ka Eesti Vabariigi territooriumil mehitamata lennumasinate ehk droonide lennutamine selgelt reguleeritud.
Viimane muudatus antud valdkonnas tehti 2014. aasta oktoobri alguses, kus pandi paika kõik vajalikud aspektid antud teemal. Seega, pööra hoolikalt tähelepanu järgnevale infole, kuna teadmatuse tagajärjed võivad olla karmid.
Mida pean eelnevalt teadma: kontrollitav ja kontrollimata õhuruum ning keelualad
Üldiselt jagatakse õhuruum kaheks: kontrollitav ja kontrollimata. Kontrollimata õhuruumis, mis hõlmab endast enamikku Eesti Vabariigi territooriumist, on reeglid lihtsad. Madalamal kui 500 jalga (~150 meetrit) maapinnast võib igaüks mehitamata lennumasinat lennutada – sõltumata ilmast, aastaajast ja muudest teguritest.
Kontrollitav õhuruum on ala, mis allub lennujuhtide kontrolli alla. See küll ei tähenda, et seal tavakodanikel oleks droonide lennutamine keelatud.
Kuni 150 meetri kõrgusel lendamine on lubatud Lennuameti loal. Selleks peab mehitamata lennumasina piloot vastava taotluse Lennuametile esitama võimalikult täpse informatsiooniga.
Miks see vajalik on, võib kohe küsimus tekkida. Tegelikult on see lihtne – lennujuhid peavad olema igal ajahetkel teadlikud kõikidest lennumasinatest, olgu selleks siis reisilennuk, helikopter, kuumaõhupall, kosmosesüstik või droon – et tagada lennuohutus igaühele.
Keelualad on jällegi alad, kus on igasugune tsiviillennundus keelatud (nagu alati, teatud väikeste eranditega). Selleks on näiteks Ämari Lennubaas, osad looduskaitsealad ning ka Euroopa Liidu piiriala.
Kontrollitavad õhuruumid
Eestis olevad kontrollitavad õhuruumid asuvad lennuväljade ümbruses – Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kuressaares ja Kärdlas. Kuna enamik Photopointi ajaveebi lugejatest asub tõenäoliselt just Tallinnas ja Tartus, on mõistlikum nende kohta ka natuke pikemalt kirjutada.
Selle all on laias laastus kogu Tallinna linn ja ümbritsevad vallad.
Seega, kui sa Tallinnas soovid oma DJI Phantom 2 drooniga ilusat linnapanoraami pildistada või Kopli liinidel lõbulendu teha, siis sa pead kindlalt eelnevalt Lennuametilt luba taotlema. Täpsema info saab juba Lennuinfo Osakonna andmebaasist.
Esimest korda vaatad seda andmebaasi? Pole hullu – siin on otseviide ka asjakohasele Tallinna piirkonna kaardile (24. juuli 2014 seisuga).
Kes esimese hooga joontest aru ei saa (sellest ei ole hullu midagi, ma ise kontrollisin ka mitu korda üle), on seletus järgnev:
* tumesinine punktiirjoon – kontrollitav õhuruum;
* helesinine punktiirjoon – maandumiskoridor (ei ole keeluala, kuid lennuluba sel alal väga suure tõenäosusega ei saa);
* punase kasti sees – erinevad ohu- ja keelualad (ära sinna nina topi).
on 11 meremiili ehk 17,7 km raadiusega õhuruum. 17,7 km sisse jäävad nii Tartu linn, Elva linn, Ülenurme, Tõrvandi, Kõrveküla, Ilmatsalu kui ka kõik muu nende vahel.
Emajõe Ateena elanikel on aga võrreldes Tallinnaga elu lihtsam, kuna Tartu õhuruum on ainult teatud aegadel kontrollitav. Täpsed kellaajad juba tulenevad liinilendude jms graafikust (mis on ajas muutuv) ning siinkohal täpset infot üles ei kirjuta.
Kogu vajalik info avaldatakse NOTAM (Notice to airmen; ehk teated pilootidele) teatena Lennuinfo Osakonna kodulehel.
Kontrollitava õhuruumi visualiseerimiseks on olemas ka vastav kaart.
Sarnaselt Tartuga on ka Pärnu, Kuressaare ja Kärdla lennujaamade ümbruses õhuruum kontrollitav ainult vastavatel kellaaegadel. Selle kohta samuti info saadaval NOTAM-teadetes.
Kontrollimata õhuruum
Tuleb välja, et enamik Eesti Vabariigi territooriumist on kontrollimata õhuruum, mis teeb mehitamata lennumasinate lennutamise suhteliselt vabaks.
Lihtsustamaks esmast planeerimist on Lennuametil koostatud mugav madallendude kaart (kontrollimata õhuruumid jäävad roosale alale).
Samas tuleb ka arvestada erinevate keelu- ja ohualadega (vastava kaardi leiad siit). Täpsema info keelualade kohta saab Lennuinfo osakonna andmebaasist (vaata ENR 5. sektsiooni erinevate keelualade info jaoks ning ENR 6. sektsiooni vastavate kaartide jaoks).
Lendama!
Minnes õue oma drooni lennutama, on soovituslik eelnevalt tegevusplaan läbi mõelda. Kuhu sa seda lennutama lähed, millisel ajal sa seda teed ja mis kõrgustega sa piirdud.
Teiseks veendu selles, kas tegu on kontrollitava või kontrollimata õhuruumiga. Kui tegu on kontrollitava õhuruumiga, siis esita taotlus Lennuametile vähemalt kolm päeva varem.
Soovides ületada 150 meetri kõrguspiiri, siis esita taotlus lausa nädal varem, et saada õigeaegselt kooskõlastus.
Siinkohal märgin ära ka selle – kontrollitavas õhuruumis kõrgemal kui 150 meetrit lennates on vajalik juba kahepoolne side lennujuhtidega, transponder drooni juures ja palju muud. Kui sa sellest lausest aru ei saanud, siis jää turvaliselt madalamale – egas kõrgemal huvitavamaks niikuinii ei lähe.
Lisamärkusena toon ka selle välja – kui esmapilgul tundub taotluse esitamine ja kooskõlastus väga ametlikuna ja suurte piirangutega, siis päris nii hull see ei ole.
Lennuamet on siiani üritanud pilootidele võimalikult palju vastu tulla ja teevad seda ka tulevikus. Sinu asi on lihtsalt reeglitest kinni pidada ning vastutustundlikult lennata.
Alustavale aerofotograafile/videograafile võin lohutuseks öelda, et parimad kaadrid saad niikuinii 30-50 meetri kõrguselt. Sealt ülespoole minnes läheb kõik juba kribuks ning otsest väärtust sel pole (kui sa just Tallinnas teletorni väljast pildistada ei taha).
Hobilendurid, kes ei lennuta drooni fotograafilistel eesmärkidel – väga kõrgel olevat seadet on ikka raske märgata. Pane oma droon kännu peale ja astu 100 meetrit sellest eemale. Näed seda? Seda ma arvasingi, niimoodi on võimatu lennata.
Tuletan veelkord meelde, et drooniga lendamisse tuleb vastutustundlikult suhtuda. Arvesta sellega, et toite kadumisel või ühenduse katkemisel juhtpuldiga üldjuhul rakendub gravitatsioon oma kõige halvemas vormis – droon prantsatab otse allapoole ning kui keegi peaks alla jääma, siis kahjud on suured.
Parimal juhul pääseb kaaskodanik ehmatusega, halvimal juhul arvesta drooni maksumusele lisaks ka kriminaalkaristuse ning varalise kahju hüvitamisega või hoopis eluküünla kustutamisega.
Seega, rahvarohketes kohtades ja kõrgendatud ohupiirkondades (linnatänavad, kiirteed jms) pane eelnevalt selge tegevusplaan paika.
See pilt esitab väga hea näite selle kohta, mida teha ei tohi: lennuvälja maandumisraja kohal/otsas/läheduses on alati väga suur tõenäosus kohtuda suurema lennumasinaga. Kokkupõrke korral... on tagajärjed ikka väga traagilised.
Vajalikud viited
Siinkohal toon välja vajalikud viited materjalidele, mida droonipiloot peaks eelnevalt vaatama.
Juhend mehitamata õhusõiduki käitamiseks (Eesti Lennuamet)
Üldkorralduslik ettekirjutus nr 27 (Eesti Lennuamet)
Taotluse vorm mehitamata õhusõiduki lennutamiseks
Mehitamata õhusõiduki käitamise kooskõlastuse protsess (Eesti Lennuamet, diagramm)
Lennuinfo osakond
Kui terminid Lennuameti lehel jäävad arusaamatuks, on MKM-i lehel olemas vastav "sõnaraamat"
