Kreeka saabuva majandusime neli sammast ja kolm vaala

SYRIZA on 2004. aastast eksisteeriv valimisliit, mis koondab kõikvõimalikke vasakpoolseid rühmitusi, sh ka äärmuslasi - trotskiste, maoiste jne. Nende äsjase valimisvõidu peamiseks aluseks oli Kreekat kuus aastat järjest vaevanud majanduslangus, aga säravaid väljavaateid pole endiselt.

SYRIZA majandusprogramm on kirjas mullu koostatud nn Thessaloniki programmis, mis sisaldab nn nelja sammast, tegelikult küll ka kolme vaala, kelle seljas need sambad püsti peaks seisma - võlausaldajate konverents, Euroopa Keskpank ja mõistagi Saksamaa.

Võlakoorma kasvamine 1980. aasta 22 protsendilt mulluse 174 protsendini SKT-st on olnud paratamatu kaasnähe heaolu kasvust, paraku ka sotsiaaldemokraatliku PASOK-partei 1981. aastal alanud sihikindlast poliitikast riigisektori kasvatamiseks. Ja tulemuseks on ka võlaintresside kasvamine üle pea, miljardite eurodeni aastas, mida on küll üritatud pehmendada võlgade osalise andeksandmisega ja euroala päästepaketiga. Sisuliselt on kogu Euroopa pidanud Kreekat ülal, kui riik ise on astunud vaid poolikuid samme kriisist väljumiseks.

Niisiis, Syriza neli sammast, mis peaks riigi kriisist välja tooma:

I sammas: Humanitaarkriisile vastu astumine - maksumus 1,882 miljardit eurot, kasu loodetav

• Tasuta elekter 300 000 kodule, mille elanikud on vaesuspiirist allpool. Toidu subsiidium 300 000-le sissetulekuta perekonnale. Elamispinna garantii - maksta 30 000 korteri omanikele osa üürist kinni. Jõulupreemia ehk nn 13. pensioni taastamine 1,26 miljonile pensionärile. Tasuta ravimid kindlustamata töötutele. Pikaaegsetele töötutele tasuta sõidu kaart ühistranspordis. Võtta maha soojusele ja autokütusele seatud tarbimismaks.

II sammas: Majanduse restart ja maksuõiglus - maksumus 6,5 miljardit, saadav kasu kolm miljardit eurot

• Prioriteediks on maksukoormust vähendada, et võtta inimestel kaelast majanduslik koorem.  Mõistagi vaesematelt inimestelt. Võlgnike "tagakiusamise" lõpetamine, 12-kuuline moratoorium tagasimaksetele, võtta maha võlgnike kohustus maksta ära 50 protsenti võlast enne kohtulaua ette jõudmist. Ühetaolise omandimaksu asendamine astmelisega. Kinnisvara hindade administratiivne alandamine. Maksuvaba tulu ülempiiri taastamine 12 000 eurole aastas. Vaesuspiirist alla langenud võlgnike võlgade kustutamine.

III sammas: Tööhõive taastamise rahvuslik plaan - maksumus 3 miljardit eurot, kasu loodetav

• Syriza lubab luua juurde 300 000 uut töökohta, seekord nii riiklikus, avalikus kui ka erasektoris (võrdluseks: 1981-1989 esimest korda valitsenud sotsiaaldemokraatlik PASOK kasvatas just riigisektorit), suurendada töötajate õigusi, tühistada kõik seadused, mis lubavad massilisi vallandamisi. Kolm miljardit eurot oleks vaid esimese aasta kulu. 

IV sammas: Poliitilises süsteemis demokraatia süvendamine - maksumus null eurot, kasu loodetav

• Suurendada regioonide majanduslikku autonoomiat ja läbipaistvust, soodustada inimeste osalust demokraatlikus protsessis, rahvaalgatuse jaoks vajalike institutsioonide loomine, parlamendisaadikute puutumatuse kaotamine, avalik-õigusliku meedia taastamine. Jutt uute institutsioonide loomisest küll paneb kahtluse alla selle "null eurot" maksumuse.

Programmi kuludeks arvutab Syriza 11,382 miljardit eurot, tuluks 12 miljardit eurot, kuigi viimase numbri sisu programmist endast välja ei tule, ja see on pigem võetud laest.

Ja ikkagi need kolm vaala, kelle taskust see 12 miljardit eurot tulema peaks:

• Kreeka võlausaldajad peaks kustutama kõik Kreeka võlad, nii nagu 1953. aastal tehti Saksamaaga, nn Euroopa võlakonverentsi vormis. Panna võla tagasimaksetele moratooriumid või vähemalt igasugused soodustused ja kahandused.
• Euroopa Liit ja euroala: Euroopa Investeerimispank peaks andma Euroopa New Deali korras toetust avalikele investeeringutele, Euroopa Keskpank peaks aga rakendama kvantitatiivset lõdvendust välismaiste võlakirjade ostmisele.
• Saksamaa aga peaks maksma nüüd kinni oma sõjaaegse sundlaenu, mis Kreeka riigipangalt võeti. Kommunistide arvates olevat Saksamaa ikka veel võlgu Kreekale 162 miljardit eurot.

Kokku kavatseb Syriza seitsmeaastase perioodi jooksul niimoodi välja pigistada majandusest 20 miljardit eurot, lootuses, et avalike kulutuste suurendamine tõstaks riigi jälle jalule. Uusi välisvõlgu nad lubavad mitte võtta, kogu senist võlakoormat tagasi maksta ei kavatse, Euroopa ja Saksamaa suunas on oodata järjest uusi ultimaatumeid.