Avastati antiikaegne Colosseumi istekohtade plaan, ka siis otsiti õiget rida
Veebilehe Wanted In Rome andmetel olid äsja avastatud jäljed rooma numbrimärkidest maalitud punase värviga väravakaartele ja et tõenäoliselt tähistavad need amfiteatri eri sektsioone. Numbrid pidid rahvast juhatama nende ühiskondlikule klassile määratud piirkondadesse.
Numbrid graveeriti esmalt mustrilisest lubjakivist ehituskivide pinnale ja värviti siis punaseks, et neid kaugelt näha oleks. Üldsusele kasutamiseks oli kokku 76 nummerdatud väravat; neile lisaks kasutati nelja nummerdamata väravat.
Kaks väravat olid reserveeritud keisrile, senaatoritele, jõukatele patriitsidele ja Vesta neitsidele — preestrinnadele, kes hoidsid Vesta templis ööl ja päeval põlemas püha tuld. Üks värav oli mõeldud enne lahingu algust paraadmarssi tegevatele gladiaatoritele, neljandast väravast kanti välja surnud gladiaatorid ja lahingu käigus tapetud metsloomad, lisas veebileht.
Ehkki pääs Colosseumi oli kõigile soovijatele tasuta, kehtis seal range istumiskohtade plaan, mis suunas eri rahvastikurühmadest pealtvaatajad eri tsoonidesse. Nüüdisaegsete luksusloožide laadsed boksid olid reserveeritud keisrile, kes istus esimeses reas oma isiklikus erisektsioonis. Ülejäänud esimesse tsooni pääsesid veel vaid senaatorid, magistraadid ja Vesta neitsid.
Teine rida kuulus ülemklassile, samas kui tavalised Rooma kodanikud suunati kolmandasse tsooni ning naised ja vaesed olid sunnitud kas istuma puupinkidel kõige tagumistes ridades või seisma üldse püsti.
Äsja leitud Rooma numbrite jada “XXXVIIII – XLII” (39–42) koosnes 34 sentimeetri kõrgustest ja rohkem kui kahe sentimeetri laiustest tärkidest, vahendas International Business Times. Numbrid olid kivisse uuristatud nii, et need oleksid juba kauge maa tagant hästi nähtavad.
