USA holokaustimuuseum (USHMM) kinnitab oma leheküljel, et holokaustis surma saanud juute olevat kuus miljonit. Sama arv on paraku ajendiks ka enamiku holokaustieitajate kriitikale, kes väidavad, et number kuus miljonit on kasutusel pigem numeroloogia, kui tegeliku fakti alusel.

Iisraelis asuv Yad Vashemi muuseum on kirja pannud enam kui neli miljonit nime, kes päris kindlasti hukkusid holokausti käigus, kuigi ka seal väidetakse, et hukkunute koguarv peaks olema kuus miljonit. Ühe arvestuse järgi väidavad juudid, et enne Teist maailmasõda olevat olnud 16,6 miljonit, pärast sõda aga 11 miljonit juuti. Osa neist sai küll surma hoopis stalinlikus Suures Terroris (1937-1938), aga selgelt väiksem osa. Miljonite juutide hukkumine Hitleri holokaustis on fakt.

Neli kuni kuus miljonit juuti, lisaks kuni 1,5 miljonit mustlast, kolm miljonit ukrainlast, 2,5 kuni kolm miljonit poolakat - hukkunute arvud on dramaatilised ja viitavad, et Hitleri poliitika ohvreid oleks võinud olla kokku 17 miljonit.

Poolakate ja ukrainlaste kaotuste juures tuleb aga arvestada ka Stalini poliitika ohvritega ja mõnikord on isegi raske vahet teha, kas inimene on hukkunud nõukogude vangilaagrites või Hitleri koonduslaagrites, pealegi on ju teada, et 1939. aasta NSV Liidu rahvaloenduse tulemused olid võltsitud. Stalini ohvrite arvu hinnatakse 23 miljonile, Mao Zedongi poliitika võis tappa aga Hiinas isegi 49 kuni 78 miljonit inimest.

Igatahes on alust väita, et holokausti ajal sai surma 30 protsenti Euroopa juutidest. Praegu on põhjust ka väita, et Poola juutidest sai surma kolm miljonit, ehk 90 protsenti. Kreeka, Jugoslaavia, Ungari, Leedu, Tšehhimaa, Hollandi, Slovakkia ja Läti kaotasid ligi 70 protsenti oma juutkonnast. Belgia, Rumeenia, Luksemburg, Norra ja Eesti ligemale pooled. Jne. Nimekirjade koostamine peaks ehk tõe lähemale tooma.

Enne Balti riikide okupeerimist esmalt ühe ja siis teise võõrvõimu poolt, oli Leedus 220 000, Lätis 100 000 ja Eestis vaid 4500 kohalikku juuti, kes küll tingimata vaid ühe riigiga seotud ei olnud, näiteks aktiivsete Eesti juutide sünnikohaks võis olla näiteks Läti või Saksamaa. 1925. aastal said 3000 Eesti juuti ka põhiseadusliku kultuurautonoomia, mille likvideeris küll nõukogude võim 15 aastat hiljem. Ja see autonoomia oli kõike muud kui nõukogudemeelne. Eesti Juudi Muuseumi andmeil oli meie juudi kogukonna saatus aastatel 1940–1941 järgmine: 56% evakueeriti NSV Liitu, 12% mobiliseeriti NSV Liidu Punaarmeesse, 10% deporteeriti juuniküüditamise käigus ja 22% kogukonnast represseeriti ja hukati saksa okupatsiooni ajal Eestis. Fakt on ka see, et ligemale 1000 juuti siiski mõrvati just natside poolt. Ja siis on räägitud mitme tuhande mujalt toodud juudi hukkumisest Eesti aladel, sh 2000 juudi hukkamisest Kloogal 1944.

Mustlased on tohutult vaeva näinud, et võidelda välja ka oma kaotuste lugemine holokaustiohvrite hulka. Ja siin on kõikuvus veelgi suurem, jutt on 220 000 kuni 1,5 miljoni mustlase hukkumisest.  Ja siis veel mõni aasta tagasi Poolas ilmnenud konflikt, kui juudiorganisatsioonid ei olnud valmis hukkunud poolakaid holokausti ohvreiks tunnistama. Ometi on teada, et kurikuulsamatest koonduslaagritest käis läbi ka peaaegu kogu vangi langenud Poola armee ja massiliselt punaväelasi, hukkunute koguarv on pigem hinnanguline - kolm miljonit poolakat ja 2,8 miljonit nõukogude kodanikku. 

NSV Liit luges oma tsiviilkaotusi 13,7 miljonile, sh Leningradi blokaadi tõttu 1,2 miljonit. Paraku on kõik numbrid hinnangulised ja eiravad natslikule okupatsioonile eelnenud ja järgnenud kohalikke massirepressioone Nõukogude riigis sees. Teatavasti üritas NSV Liidu propaganda Nürnbergi tribunalile ka Eesti kaotusteks väita 125 000, mis ei vasta kohe kuidagi tõele. Õigem arv on 6600.

Ja siis veel puuetega inimeste probleem - 375 000 inimest steriliseeriti natside poolt sunniviisiliselt, 275 000 aga mõrvati. Homoseksualismis kahtlustati ligi miljonit inimest, kellest 100 000 arreteeriti, 50 000 mõisteti ka vangi, osa kastreeriti, 5000 kuni 15 000 jõudis ka tegelikult koonduslaagritesse. Hukkunud homode arvu pole võimalik kinnitada. Pole lihtsalt veenvaid kriteeriume, mille alusel homot kellestki teisest eristada.

Nii nagu NSV Liidus, täitusid ka Natsi-Saksa koonduslaagrid esmalt poliitvangide ja usutegelastega, hukati kommuniste ja liberaale, aga ka tuhandeid kirikutegelasi, kuni 5000 jehoovatunnistajat, ligemale 3000 Poola katoliku vaimulikku ja mõistagi tabas võimude raev ka kõiksuguseid välismaiseid usuvoole, näiteks bahailasi. Ja vandenõuteooriatele rajatud arveteklaarimises oli natside käe läbi surma saanud ka 80 000 kuni 200 000 vabamüürlast.