Soome ja Rootsi vaatavad NATO poole, tihendavad kaitsekoostööd
Walesi tippkohtumise ajal allkirjastasid NATO Euroopa vägede ülemjuhataja kindral Philip Breedlove, Soome kaitseväe juhataja kindral Jarmo Lindberg ning tema Rootsi ametivend kindral Sverker Göranson vastuvõtva riigi toetuse (HNS) leppe NATO-ga, mille eesmärk on toetada NATO operatsioone Läänemere piirkonnas.
Kui Soome ja Rootsi jäid oma sellealastes teadetes märksa tagasihoidlikumaks kui NATO, rääkides vaid „õppustest ja teistest sõjalistest tegevustest regioonis” ning Soome välisminister nimetas lepingut „üksnes poliitiliseks”, ei maksa lepingu sisu koos 6. mail Soome kaitseminister Carl Haglundi ja tollase Rootsi kaitseminister Karin Enströmi allkirjad saanud ulatusliku kaitsekoostöö rakendusmeetmete paketiga alahinnata.
Läänemere regiooni julgeoleku seisukohast on tegu oluliste arengutega, paketi puudusena on siiski toodud, et palju kavandatavast koostööst toimib ainult rahuajal.
Ühised mere- ja õhuväeüksused
Rakendusmeetmetepakett näeb muuhulgas ette ühiste mere- ja õhuväeüksuste moodustamise ning kahe väeliigi ühiseid varustushankeid ja õhu- ning mereväebaaside kahepoolse kasutamise. Samuti luuakse kahes väeliigis ühised juhtimise, side- ning luurevõimekused.
Maaväed viivad läbi rohkem ühisõppusi ning otsitakse täiendavaid võimalusi väljaõpet tõhustada. Rõhku pannakse mehhaniseeritud ja karmides ilmastikutingimustes opereerivate üksuste väljaõppele.
Kahe riigi kaitsekulutused ületavad 7,5 miljardit eurot. Rootsi plaanib alates 2015. aastast kaitsekulutusi märkimisväärselt suurendada.
Rootsi plaanib kaitsekulutusi ulatuslikult suurendada
Rootsi praeguse kaitseministri Peter Hultqvisti sõnul on see kauaoodatud otsus, mis aitab korvata viimaste aastate alarahastuse tõttu oma senise võimekuse kaotanud relvajõudude vajakajäämisi. „[Suurendatud kaitsekulutused] tagavad võimaluse parendada ka Läänemere ja Gotlandi saare julgeolekut,” märkis Hultqvist.
Rootsi kaitseväe juhataja kindral Sverker Göranson avaldas lootust, et plaan aitab loodetud reformid ellu viia ning leiab ka opositsiooniparteide toetuse. Suurendatud eelarve võimaldaks muuhulgas soetada Saab-Boforsi ja Taurus Systemsi ühistööna valminud kaugmaaraketid KEPD 350, mida saab paigutada Gripen-39/E hävitajatele. Irooniana tuleb raha Venemaaga koostöö arendamiseks plaanitud vahenditest. Pikemas perspektiivis tahetakse soetada uusi allveelaevu ja hävitajaid.
Uued lennukid ja laevad
Õhuvägi saab seni plaanitud 60 hävitaja asemel 70 uuemat Gripenit, merevägi saab osta kaks uue põlvkonna A26-klassi allveelaeva ning uuendada Gotland-klassi allveelaevu. Merevägi soovib samuti soetada kaks Visby-klassi korvetti, mille varustuses on nii all- kui ka pealveerelvad ning miinitõrjetehnika.
Kui uutes varustushangetes valitseb suures osas üksmeel, siis vastuolusid tekitavad siiski kaugmaaraketid, mille soetamist pooldavad sotsiaaldemokraadid, kuid mille vastu on rohelised ja vasakpoolsed, tuues põhjuseks eelkõige ebaproportsionaalselt suured kulutused.
