Karm statistika: teatud vanuseks haigestub vähki iga kolmas mees ja neljas naine

Tartu ülikooli kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja professor Hele Everaus kirjutas Kliinikumi Lehes, miks vähist pole ikka veel jagu saadud.

Vähk on inimkonnale teada rohkem kui 3000 aastat. Ja ikka koputavad inimesed, kellele see raske haigus on osaks saanud, meedikute uksele oodates vähist tervenemist, avaldab ERR Novaator.

Paraku on vähki haigestumine maailmas tõusuteel. Nii haigestus 2012. aastal maailmas 14 miljonit inimest, neist 8,2 miljonit kaotas selle raske haiguse tõttu elu.

Tulevikuprognoos ei ole kuigi optimistlik – 2025. aastaks prognoositaks 19,3 miljonit uut haiget ning 11,4 miljonit vähist tingitud surma.

Enne 75ndat eluaastat haigestub vähki üks kolmest mehest ja üks neljast naisest. Seega võib see haigus osaks saada igaühele.

On tõsi, et tähelepanu vähi ennetamisele, varasele avastamisele ja paremale ravile (kirurgiline ja kiiritusravi, kemoteraapia, immunteraapia, palliatiivne ravi) on surevust alandanud ja parandanud ellujäämist. Siiski on vähk teine oluline surmapõhjus.

Loe täisteksti saidil Novaator

Ülalolev foto: illustreeriva eesmärgiga, kujutab operatsiooni vähipatsiendile.