Huvitav küsimus: Kuidas Gruusia endale punase ristilipu sai
Kui Eesti iseseisvus, polnud meil eriti küsimust - sinimustvalge oli juba välja kujunenud rahvuslipuks ja ainus alternatiiv sellele oli ju punalipp. Gruusia jaoks on aga valik laiem, neil on olnud lippe juba keskajast peale, vaja on ainult paljude hulgast õige valida.
14. jaanuaril 2004 otsustas Gruusia parlament, et seni kasutusel olnud trikoloor on ennast kompromiteerinud ja riigilipuks määrati senine Ühendatud Rahvusliku Liikumise (UNM) punaste ristidega lipp - suur punane rist valgel taustal ja igas neljandikus veel oma väiksem punane rist. Lipp sümboliseerib selgelt kristlust riigi kultuuri alusena, tähistades kas viit haava, mis Jeesuse kehasse ristil torgati või siis Kristust ja tema nelja evangelisti. Kes enam ei mäleta, siis UNM rajajaks oli 2001. aastal Mihheil Saakašvili, tema lipp aga lehvib riigi sümbolina tänase päevani.
Tänastes piirides Gruusia (kes tahab nimetagu riiki ka Georgiaks, kuigi õige nimi on Sakharthvelo ja Püha Jüri me ju siiski Georgiks ei kutsu) on suhteliselt uus riik, iseseisvudes Tsaari-Venemaa alt, täpsemini vahepeal kolm kuud eksisteerinud Taga-Kaukaasia demokraatliku föderatiivse vabariigi alt 26. mail 1918. Lipp aga hangiti riigile avalikul võistlusel, kui võitjaks tuli kunstnik Iakob Nikoladze kavand - juba veebruarirevolutsiooni järel heisatud trikoloor, kus kaks väiksemat triipu - must ja valge asusid punase lipu ülanurgas. Kui 1921. aastal okupeeritud Gruusia 1990. aastal ennast taastama hakkas, sai menševike Gruusia lipust ka uuesti riigilipp, aastaiks 1990-2004.
Kuni 19. sajandi alguseni, mil Gruusia ala Venemaa võimule alistati, koosnes see mitmest riigist. Kartlia (ka Kharthli) kuningriik sai püsiva kuju 1466 või 1484, pealinnaga Thbilisis. Kahheetia kuningriik aga 1465. aastal, pealinnaga esmalt Gremis, hiljem Telavis. 1762. aastal need riigid ühendati Kartlia-Kahhetia kuningriigiks (Kartl-Kakhetis samepo), mida kutsuti ka Gruusia (Sakharthvelo) kuningriigiks. Selle riigilipp oli aga valge rist mustal taustal.
Venemaa otsusel tehti Kartlia-Kahheetia riigi iseseisvusele lõpp 12. septembril 1801. Kolmas Gruusia suurematest kuningriikidest, Imereetia kuningriik eksisteeris samal ajal 1465-1810. Ametlikke riigilippe sel ajal mõistagi ei olnud, küll oli igal riigil oma vapp.
11. sajandist kuni 15. sajandini nähti Gruusia aladest ka oluliselt suuremat kuningriiki - Sak’art’velos Samep’o, ehk me võime sedagi tõlkida Gruusia kuningriigiks, hõlmates lisaks tänase Armeenia ja suurt osa Aserbaidžaanist ja hiljem Türgi alla jäänud Armeeniast. Pealinn esmalt Khuthaisis, 12. sajandist Thbilisis. Selle kuulsaima valitseja, kuninganna Tamari (1184–1213) ajal oli väidetavalt lipuna kasutusel valgel taustal punane rist koos valge tähega. Lipust küll pilti säilinud ei ole.
Gruusia võib endale leida vanima lipu aga koguni 6. sajandist, kui tollase Ibeeria kuningriigi valitseja Vahtang I võttis oma lipuks valgel taustal punase risti. Kuid selle fakti paikapidavuse suhtes on üksjagu kahtlusi. Lipp ise meenutab pigem ristisõdade aegu.
Tänast riigilippu siiski puhtalt Saakašvili lipuks pidada ei saa, sest samasugune punase ristiga sümbol nelja Jeruusalemma ristiga nurkades on joonistatud ka ühele 14. sajandi Thbilisi linna kaardile. Riigilipuks nõudis Gruusia parlament seda juba 1999. aastast alates.
