Biorelvaprogrammidega pole just pistmist, kuid selleks, et viiruse toimet paremini uurida, on katsetatud ka selle muutmisega, funktsiooni lisamisega (gain-of-function, GOF), mis annab viirusele võimet hüpata ühest organismist teise. Gripiviirusega on seda niigi tehtud, nüüd kaalutakse veel sarsi- ja mersiviirusega katsetada. Neid katsetusi tuleb teha laborite suletud tingimustes, sest muul juhul võib tekkida üleilmne pandeemia, mil viirus on tõesti juba kontrolli alt väljas.

Viroloogid Ron Fouchier ja Yoshi Kawaoka külvasid just kaks aastat tagasi paanikat, kuulutades, et gripiviirus võib muutuda veelgi tapvamaks ja tekitada üleilmse katastroofi, samas olid nad ise just kaasa aidanud selle viiruse mutatsioonile. Ja mullu oktoobris, kui USA valitsus sellised katsed ära keelas, olid Fouchieri ja Kawaoka kolleegid jälle pahased. Detsembris peetud NSABB konverentsil jõudis enamik gripiteadlasi üksmeelele, et GOF-katsetused annavad siiski hädavajalikke teadmisi gripiviiruse kohta. Lipsitch oli väheseid vastu vaidlejaid.

Tegelikult pole mutant-gripiviirused veel laborist välja murdnud, Lipsitch pigem prognoosib, et iga GOF-eksperimendi kohta võiks arvestada vähemalt 2000 hukkunuga võimaliku lekke korral. Teiseks äärmuseks oleks 1,4 miljonit hukkunut aastas.  Lipsitch väidab, et olevat ka ohutumaid meetodeid gripiviiruse uurimiseks.

Iroonia on aga selles, et hooajaline gripivaktsiin ei paista tegelikult omavat suuremat mõju praegu levivatele gripitüvedele, kuna vaktsiin on välja valitud üheksa kuud tagasi, tuginedes pigem prognoosile, kui tegelikule teadmisele, milline gripiviiruse tüvi sel aastal tegelikult valla pääseb.

Igal aastal haigestub maailmas grippi viis miljonit inimest, kellest pool miljonit võib ka gripi kätte surra. Hoolimata sellest, kas laborites on katsetusi tehtud või mitte, paistab gripiviiirus suutvat ka ise end tapvamaks muuta.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena