Avalik kiri: Tehisintellekti väljatöötamine peaks jääma siiski inimese teenistusse
Laupäeval kodanikeühenduse Future of Life Institute leheküljel ilmunud avalikus kirjas kutsuvad tunnustatud arvuti- ja tehnikateadlased ning leiutajad, eesotsas Berkeley arvutiteaduse professor Stuart Russelliga ettevaatusele tehisiintellekti arendamisel. Alla on kirjutanud ka Elon Musk, Stephen Hawking, eestlastest Jaan Tallinn, jt, kokku juba ligi 1300 inimest, kes ühel või teisel põhjusel arvavad, et tehisintellekti arendustöö vajab paremat kontrolli.
Avaliku kirja tõlgitud tekst:
Tehisintellekti (ingliskeelse nimega Artificial Intelligence, AI) uurimise valdkond on pärast tekkimist käsitlenud mitmesuguseid probleeme ja hõlmanud mitmeid lähenemisi, kuid umbes viimase kahekümne aasta jooksul on see keskendunud „arukate agentide“, s.t mingisugustes keskkondades tajumis- ja teovõimeliste süsteemide väljatöötamisega seonduvatele küsimustele.
Antud kontekstis seondub „arukus“ mõistuspärasuse statistiliste ja majanduslike tahkudega — argikeeles oskusega langetada häid otsuseid ning teha häid plaane ja järeldusi.
Tõenäosuslike ning otsus-teoreetiliste esitusviiside ja statistiliste õppimismeetodite kasutuselevõtt on AI-s, masinõppes, statistikas, kontrolliteoorias, neuroloogias jm valdkondades kaasa toonud märkimisväärse lõimumise ja ristviljastamise.
Jagatud teoreetiliste raamistike kehtestamine ühes andmete ja andmetöötlussuutlikkuse kättesaadavusega on andnud märkimisväärselt häid tulemusi mitmete osaülesannete lahendamisel kõnetuvastusest, piltide klassifitseerimisest ja autonoomsetest sõidukitest masintõlke, kõndivate liiklusvahendite ja küsimustele vastuseid pakkuvate süsteemideni.
Sedamööda, kuidas need ja muud valdkonnad kolivad laboritest välja majanduslikku kasu pakkuvatesse tehnoloogiatesse, muutub üha valdavamaks tõhus tsükkel, mille raames isegi soorituse väikesed parendused osutuvad rahaliselt väga väärtuslikeks, tuues uurimistöösse üha rohkem investeeringuid.
Praegu valitseb laialdane konsensus, et AI arendamine püsib kindlal kursil ning et selle mõjud ühiskonnale tõenäoliselt kasvavad. Selliste arengute potentsiaalsed hüved on tohutud, kuna kõik tsivilisatsiooni rikkused on inim-intellekti viljad.
Võimatu on ennustada, milleks saame tulevikus suutelised olema, kui seda arukust võimendavad vahendid, mida AI eeldatavasti pakub, kuid ei haiguste ega ka puuduse üleüldine kaotamine pole mõeldamatu. AI määratu potentsiaali tõttu on oluline uurida, kuidas sellest kasu lõigata, vältides seejuures võimalikke komistuskive.
Edusammud AI uurimise vallas tähendavad, et just praegu on aeg keskenduda mitte ainult AI suutlikkuse tõstmisele, vaid ka AI võimalikult suure ühiskonnakasulikkuse tagamisele.
Taolised kaalutlused olid aluseks tehisintellekti arendamise liidu presidendi egiidi all aastatel 2008–2009 tegutsenud AI pikaajalise tulevikumõjude hindamise ekspertkogu (ingl AAAI 2008-09 Presidential Panel on Long-Term AI Futures) kokkukutsumisele ja muudele AI mõjusid hindavatele projektidele, mis seni suuresti vaid antud eesmärgi osas neutraalsetele tehnikatele keskendunud AI valdkonna piire märkimisväärset laiendavad.
Soovitame hakata laiahaardelisemalt tegelema sellise uurimistööga, mille eesmärgiks on üha suutlikumate AI-süsteemide viimistletuse ja healoomulisuse tagamine: meie AI-süsteemid peavad tegema seda, mida me tahame, et nad teeksid.
Käesolevale avaldusele lisatud uurimisprioriteetide loend sisaldab mitmeid näiteid sellistest uurimissuundadest, mis võivad aidata lõigata tehisarukatest rakendustest suurimat võimalikku ühiskondlikku kasu.
Olemuselt on seesugune uurimistöö vältimatult interdistsiplinaarne, kuna hõlmab nii ühiskonda kui ka tehisintellekti, ulatudes majandusest, õigusteadusest ja filosoofiast arvutiturbe, formaalse metoodika ja, mõistagi, mitmete AI harude arendamiseni.
Kokkuvõtteks leiame, et AI-süsteemide viimistletuse ja healoomulisuse suunaline uurimistöö on oluline ja samas õigeaegne ning et juba praegu on sellega seoses võimalik keskenduda mitmetele konkreetsetele uurimissuundadele.
