Leap Motion: nätsupaki suurune tulevikuseade, mis tahab hiire ja klaviatuuri välja vahetada
Seadet tutvustavat videot vaadates tekkis mul väga suur huvi selle seadme vastu ning nüüd saan ma lõpuks ise sellega mängida, kirjutab Tehnikarott.
Leap Motion Controller on nätsupakist veidi suurem omanäoline liikumistundlik sensor, mis selle loojate sõnul võib ühel päeval asendada traditsioonilist klaviatuuri ja arvutihiirt.
Kontroller võimaldab kasutajal käte, näppude ja muude objektidega vehkides arvutile käsklusi anda, navigeerida, mängida, joonistada ja mudida.
Kuidas töötab
Seadme ülemisel poolel oleva tumedast plastikust katte all elutsevad 2 infrapunakaamerat ja 3 sensorit, mis tekitavad selle kohale 61 kuupsentimeetri suuruse 3D-tööala, milles kontroller on võimeline ära tundma objektide liikumist.
Seade teeb tööalast 200 pilti sekundis ja registreerib kõik liigutused, seejärel saadab kogutud info kaabli kaudu arvutile, mis teeb vajalikud otsused.
Kui ma ühel lumisel detsembripärastlõunal aparaadi kätte sain, lippasin kärsitusega koju, ühendasin selle arvutiga, paigaldasin vajaliku tarkvara, laadisin alla põnevamad rakendused ning kui avasin tutvustava äpi, kadus kogu mu elevus praktiliselt silmapilkselt.
Ja sellele järgnes sügav pettumus. Leap Motion pole nii lahe nagu ma esialgu arvasin.
Tulevikuseade, mis pole veel päris valmis
LM-i kasutamine on üsna tüütu, sellega harjumine võtab üsna palju aega ja masin on sõna otseses mõttes vigane.
Arvuti ega seade ei reageerinud alati minu žestikuleerimisele ning kui ühel korral kümnest see reageeriski, siis ei pruukinud see teha, mida mina ootasin.
Kuigi mõlemad käed olid õpetuse kohaselt sensori kohal, nägi see haruharva minu mõlemat kätt; vahel nägi ta minu kätt, nagu oleks see mitu korda hakklihamasinast läbi käinud ja seejärel suvaliselt tagasi kokku õmmeldud, kuigi minu käed on täiesti terved ja need on sensoritest vaid paari sentimeetri kaugusel.
Enamik ametlikust rakendusepoest leiduvatest äppidest on üsna kehvad. Need on vigased, koleda kasutajaliidesega ning üldjuhul ei toimi nii nagu tahaks. Pealegi on seal iga eduka äpi kohta paar koopiat, mis on lihtsalt teistsuguse nimega.
Kuid nende kehvikute seas leidus ka mõni üsna korralik rakendus, näiteks mulle meeldis Form and Function, mis võimaldab kasutajal uurida loomade südame ehitust, seda iga nurga alt vaadelda, lohistada, kerida ja suurendada.
Mina arvan, et kui Leap Motion peakski kunagi suurte rahvamassideni jõudma, siis peamiselt kui õppeaparaat, mis aitab koolis huvitavamal viisil materjali omandada.
Entusiastide mänguasi
Minu arvates ei sobi Leap Motioni kontroller tavakasutaja arvuti külge ühendamiseks. Pigem oleks antud sensorit mõistlikum haakida seadmete külge, millel muud välisseadmed puuduvad või mis asuvad kasutajale kättesaamatus kohas.
Näiteks sobiks antud aparaat kokku interaktiivsete stendidega, mida võib leida õpikeskustes, muuseumides ja õpilaborites.
Leap Motioni kontroller on aga vigane mitmest aspektist, nii riistvara kui ka tarkvara poole pealt.
Seadme tööala on liiga väike või siis pole andurid piisavalt tundlikud. Igatahes, seade ei tunne ära objekti, isegi kui see on sensorist paari sentimeetri kaugusel. 61 kuupsentimeetrist ei tasu juttugi teha.
Tarkvara poolel on probleem, et äppe loovad pisikesed tegijad, kellel pole piisavalt vahendeid ega vast ka motivatsiooni antud platvormi jaoks korraliku sisu luua, seepärast mitmesajast saadavalolevast rakendusest toimib korralikult vaid mõni üksik.
Kui mängu peaksid tulema suured ja tõsised ettevõtted, siis olukord muutuks, kuid ma kahtlen, et see kunagi juhtub. Mingisugust kasumit on sellel platvormil pea võimatu teenida, kuna selle kasutajaskond on suhteliselt väike. Leap Motion on hetkel vaid omanäoline entusiastide liivakast.
Kokkuvõttes
Leap Motion on antud hetkel vaid lihtsalt kõrgtehnoloogiline mänguasi, mis on sobilik kingitus mõnele tehnikafriigist sõbrale või sugulasele.
Sellega ei saa hetkel ei korralikult midagi luua, mängida ega ka arvutis navigeerida. Nii et ei tasu veel kiirustada klaviatuuri ja hiire prügikasti viskamisega.
Avaldan tänu Valgele Klaarile, mis oli nõus mulle seadet laenutama!
