Soome kartis 1990. aastal miljoneid Nõukogude põgenikke: kavandati osalist mobilisatsiooni piiri kaitsmiseks

Soome valmistus 25 aastat tagasi miljonite Nõukogude Liidu põgenike vastuvõtmiseks. Siseministeerium kavandas kuni kümnete tuhandete reservistide relvadele kutsumist, kui Nõukogude Liidu lagunedes oleks inimesi hakanud massiliselt Soome tungima.

Reservi osalise mobiliseerimise kavast on juttu Soome siseministeeriumi salajases valmisolekuraportis, mida Soome valitsuse väliskomisjon arutas mitmel nõupidamisel 1990. aasta sügisel. Selle aastakäigu salajased välispoliitilised dokumendid muutusid reedel avalikeks, vahendab Iltalehti.

Nõukogude Liit oli 1990. aasta sügisel lagunemas. Balti riigid nõudsid tagasi oma iseseisvust. Berliini müür oli aasta varem langenud.

Soome julgeolekuvõimud sattusid paanikasse. Siseministeerium oli saanud informatsiooni, mille järgi oli „Nõukogude Liidu kõrgetasemeline esindaja“ öelnud, et Põhjamaadesse sooviks ümber asuda viis või kuus miljonit nõukogude inimest.

Liiklus Soome idapiiri piiripunktides oli juba tihenenud. Piirilt tagasisaatmiste arv oli lühikese aja jooksul kolmekordistunud.

Soome siseministeerium koostas kolmeastmelise ohumudeli Nõukogude Liidu lagunemise puhuks. Neist tõsiseima nimi oli „Kontrollimatu riiki sisenemise korral nõutavad meetmed (olukord 3)“.

„Olukord 3“-nimelises ohukirjelduses oleksid ilma loata piiri ületamise juhtumid mitmekordistunud. Need juhtumid oleksid võinud olla vägivaldsed. Soome saabuks kontrollimatult ümberasujaid ja põgenikke.

„Piiride valvamist ja kontrolli tõhustatakse piirivalvevägede loomisega. Sel juhul kutsutakse koostöös kaitseministeeriumiga relvakohuslasi kordusõppustele. Vägede suurus kümnekordistub,“ öeldakse siseministeeriumi salajases raportis.

Vägede kümnekordistamine oleks praktikas tähendanud osalist mobilisatsiooni, millega oleks teenistusse kutsutud võibolla umbes 30 000 relvakohuslast. Kõik valitsusasutused oleks pandud „erakorralistele tingimustele vastavasse“ valmisolekusse. Soome oleks olnud häireseisundis.

Siseministeeriumi ettepanekud esitas tollasele peaminister Harri Holkeri valitsusele siseminister Jarmo Rantanen.

Valitsus arutas valmisolekukava mitu korda. 1990. aasta 12. detsembril tehti lõpuks otsus ja „Olukord 3“ ei saanud ministrite toetust.

Tundub, et valitsus ja president Mauno Koivisto pidasid siseministeeriumi õuduspilte ülepakutuiks.

Suvel oli president Koivisto jaganud ministritele välja salajase memo Nõukogude Liidu arengute kohta, mille oli koostanud ametnik Jaakko Kaurinkoski (hiljem Soome suursaadik Tallinnas).

Kaurinkoski tuletas meelde, et venelased on harjunud elama puuduses ja karmides oludes. Jutud poodide tühjadest riiulitest on dramaatilised, aga mitte midagi uut.

„Vene rahva paindlikkust, kannatlikkust ja alistuvust ei saa üle rõhutada: ka nüüd ei ole märke puuduse tekitatud rahulolematuse kanaliseerumisest dünaamiliseks tegevuseks,“ kirjutas Kaurinkoski.