Abu Dhabi ehitab oma Louvre'i: kui Muhamed ei tule mäe juurde, siis mägi...

Võtame merest maad, ehitame selle kohale hiigelsuure muuseumi ja siis anname ülejäänud ala merele tagasi. Kui ikka naftašeigid midagi ette võtavad, peab see olema tõeliselt gigantne, ehk kes ikka Pariisis viitsib käia, kui Abu Dhabi ehitab endale oma Louvre'i kunstimuuseumi.

Kokkuleppest teatas Pariisis asuva Louvre'i juhtkond Prantsusmaa parlamendi loal juba 2007. aastal, kui uue muuseumi valmimise tähtajaks Araabia Ühendemiraatides Abu Dhabis kuulutati aasta 2012. Vahele tuli küll üleilmne majanduskrahh, ning kui ehitustööd algasidki pihta 2009. aastal, siis pidid ehitajad kaks aastat tagasi kurbusega teatama, et valmida saab hoonetekompleks Saadiyati saarel heal juhul alles 2015.

Aga nüüd on see aasta juba käes ja ehitustööd käivad täiel mürinal.

Hiiglasliku kupli alla ehitatav kunstimuuseum saaks näitusepinda 24 000 ruutmeetrit, maksumus peaks jääma kuskile 83 ja 108 miljoni euro vahele, ehk röögatult kallis see ehitis ei tundugi. Tõsi, juurde tuli maksta nime kasutamise eest Pariisi Louvre'ile 446 miljonit eurot ja 635 miljonit eurot makstaks näituste korraldajatele, et kuskile kõrbe servale, olgugi naftašeikide tagaõuele, maailma suurimad väljapanekud jõuaks. Tuleb ikkagi välja, et kui Muhamed ise mäe juurde ei tule, tuuakse mägi tema õuele kohale.

Pariisi Louvre on aga täna maailma külastatuim turismiobjekt, 9,7 miljonit külastajat aastas, pindalaga 60 600 ruutmeetrit, ehk näitusepinnana Abu Dhabi Louvre sellega päriselt ei võistle.

Lisaks kohalikule Louvre'ile saaks Abu Dhabis katuse alla ka Guggenheimi muuseum ja Zayedi rahvusmuuseum, mis võivad isegi veelgi parema mulje jätta. Meenutaks vaid siinjuures, et Guggenheimide perekond on päritolult juudid, aga Ühendemiraatides pole see probleemiks.