Acta Diurna - "ajaleht" ilmus juba antiikses Roomas, mõistagi mitte paberil

On teada tõde, et Euroopas leiutas trükikunsti Johannes Gutenberg 15. sajandil, kuigi idamaades oli see oskus juba sajandeid vana. Perioodilise ajakirjandusväljaande käima panekuks polnud vaja aga isegi paberit ega trükikunsti. Kohmakas küll, aga maailma esimeseks ajaleheks peetakse antiikses Roomas ilmunud väljaannet nimega Acta Diurna.

Acta Diurna kujutas endast Rooma võimude ametlikke teadaandeid, mis toksiti tekstina kas kivi- või metallplaatidele ja mis riputati kõikidele lugemiseks üles Rooma foorumi äärde. Teadaolevalt esmakordselt ilmusid need aastal 131 enne meie ajaarvamist, regulaarselt hakkasid aga ilmuma Julius Caesari võimu ajal, 59. aastal e.m.a ja ilmus neid vähemalt kolm-neli sajandit.

Uudisetahvlid olid nähtaval paar päeva, mille järel nad korjati ära ja arhiveeriti, kuigi teadaolevalt ükski tahvel pole puutumatult tänase päevani säilinud. Vahel tehti ka tahvlitest koopiaid, et neid provintside kuberneridele laiali saata. Acta Diurnas ilmus ametlikke teadaandeid, kohtuotsuseid, hiljem ka teateid näiteks oluliste sündide kohta.

Paraku, kuna vabariigist sai üsnagi despootliku valitsmisstiiliga keisririik, nähti ka üsna karmi tsensuuri ja tahvlite hävitamist valitsejate poolt. Ja Roomas lakkas Acta Diurna ilmumine hiljemalt 4. sajandil, kui riigi kese nihkus Konstantinoopolisse. Acta Diurnaga juurutati ka väljend “publicare et propagare” ehk siis publitseerida ja propageerida, seega oli tegemist nii esimese publikatsiooni- kui ka propagandakanaliga.

Perioodika leiutamise au roomlastele siiski ei jää, sest Hiinas ilmus ametlikke teateid, tipaosid, nähtavasti juba 3. sajandist e.m.a. Aga neid ei saa just ühtseks väljaandeks pidada. Märgatavalt rohkem ajalehe moodi oli Hiinas meie ajaarvamise kaheksandal sajandil ilmuma hakanud Kaiyuan Za Bao (kohtu teadaanded), mis kirjutati käsitsi siidile ja loeti kirjaoskamatule rahvale avalikult ette.

Maailma esimeseks, tänases mõttes ajaleheks peetakse 1605. aastal Saksamaal (ehk siis Püha Rooma keisririigis) ilmuma hakanud paberväljaannet Relation aller Fürnemmen und gedenckwürdigen Historien. See ilmus Strasbourgis ja selle väljaandjaks oli Johann Carolus (elas 1575−1634). Esimeseks päevaleheks peetakse aga 1650. aastal Leipzigis kuus korda nädalas ilmuma hakanud väljaannet Einkommende Zeitungen.

Esimene eestikeelne ajaleht oli Tarto maa rahva Näddali-Leht, mille esimene number ilmus aastal 1806. Perno Postimees ehk Näddalileht, mille esinumber ilmus 5. juunil 1857, pani aga aluse juba kestma jäänud eestikeelsele perioodikale.