Meie galaktika keskel asuva musta augu juures tiirleb müstiline objekt

Sagittarius A* on ere ja väga kompaktne raadiolainete allikas meie galaktika keskmes, Maalt vaadates Amburi ja Skorpioni tähtkujude piiril. On põhjust arvata, et just seal asub meile lähim, supermassiivne must auk. Aga just selle ümber paistab tiirlevat järjekordne tundmatu objekt, kirjutab space.com.

Sagittarius A* avastati 1974. aastal Robert Balicki ja Robert Browni poolt ja ta on sellest ajast alates olnud ka astronoomide tähelepanu keskpunktiks. 2002. aastal avastasid Saksa astronoomid Max Plancki Instituudist ka selle musta augu ümber tiirleva tähe S2, mis paiknes mustast august vaid neli korda kaugemal kui Neptuun meie Päikesest. Lähedus mustale augule teeb sellest ka kiireima teadaoleva ballistilise objekti universumis, mis liigub kiirusega 5000 km/s.

2004. aastal avastati veel, et meie galaktikas võib olla rohkem kui üks must auk, sest Sagittarius A*-st kolme valgusaasta kaugusel tiirles veel võimalik keskmise massiga must auk, GCIRS 13E. Hawaiil asuva Kecki teleskoobiga on olnud võimalik tuvastada ka täht, mis on mustale augule isegi lähemal kui S2, nimelt S0-102, mille orbitaalperiood ümber musta augu on vaid 11,5 Maa aastat.

Ja nüüd siis müstiline objekt, nimega G2. Esmakordselt märgati seda ähmastel piltidel 2002. aastal ja sellest peale on teadlased pead vaevanud selle kallal, mida G2 endast tegelikult kujutab.

Suuruselt ehk vaid kolm meie Maad, kujutab see nähtavasti endast mingisugust gaasipilve, mis võib olla peagi musta auku kadumas. Ja nüüd leiti ka objekt nimega G1, mis võib küll olla ka osa G2-st ja see on tõesti juba sisenemas musta auku. Ja kuna must auk "einestab" siiski ülimalt harva, loodavad teadlased peagi saada ka otsevaadet erakordsele sündmusele.

Max Plancki instituudi teadlased nimetavad G2 küll gaasipilveks, aga California Los Angelese ülikooli (UCLA) teadlased vaidlevad vastu, nende arvates on tegemist siiski tähega, mida ümbritseb tolmu ja gaasi pilv. G2 tegi suvel ka läbi lähenemise mustale augule, aga jäi siiski üheks tükiks. Gaasipilv oleks sel hetkel igal juhul pidanud koost lagunema. Saksa astronoomide vastuseks oli aga G1 leidmine, mis võib olla just sellest gaasipilvest juba varem lahti kistud osa.

Kumb teooria tõele vastab, selgub ehk alles järgmistel aastakümnetel.