Raamat juba kauplustes müügil.

Cadillac Eldorado – 1959.a: (katkend raamatust)

Ameerika autotööstuse kuldajastu tuntuim sümbol Cadillac Eldorado on ainus auto selles raamatus, mida toodeti sellises kujustuses vaid ühe mudeliaasta vältel.

Professionaalid muidugi kritiseerisid sellist „ratastele pandud Taj Mahali“. Sõiduki väljanägemist nimetati frivoolseks ja dekadentlikuks, aga sellest hoolimata armusid inimesed sellesse üledekoreeritud autosse ja seda ka väljaspool Põhja-Ameerikat. Seeriatootmisse läinud auto kaootiline ja üle võlli disain on lapsemäng, võrreldes nende täismõõdus makettidega, mida General Motorsi kujustuskeskus 1957. aastast peale kavandas. Aastal 1959 koosnes Cadillaci valik viiest 130 tollini (330 cm) suurendatud telgede vahega mudelist 62, 60 Special, De Ville, Eldorado ja Eldorado Brougham. Lisaks veel pool meetrit pikema telgede vahega limusiin 75 Fleetwood.

Kõik need autod ehitati X-kujulisele külgtaladeta raamile, mis tagas tagaistmel piisavalt jalaruumi ning muutis autosse sisenemise hõlpsamaks. Unifitseeritud detailidest koostatud kahe ja nelja uksega kered võimaldasid pakkuda ohtralt klaasitud hartopsedaane ja kupeesid, samuti kabriolette. Ehisdetailide rohkus ja siseviimistluse tase sõltus loomulikult ostja rahakoti paksusest, auto hind jäi 5080 ja 7400 dollari vahemikku. Limusiin maksis 9500 dollarit ja ülimalt haruldane Eldorado Brougham (valmistati 99 eksemplari) koguni üle 13 000 dollari. Eksklusiivmudeli ehitas Torinos kuulus Pinin Farina ja selle auto märksa stiilsem kujustus ennustas kogu mudelkonna pööret paremusele juba järgmisel aastal.

Cadillac oli see, kes tõi 1948. aastal autode disainikeelde nn lennukistabilisaatori ehk siis sabauime teema, mis 11 aasta möödudes haripunkti jõudis. Kujustus kujustuseks, kuid tegu oli tõepoolest hea autoga, mis paistis silma nii võimsuse (325-345 hj), koostekvaliteedi, pehme vedrustuse, tegusa roolivõimendi ja auto massi arvestades küllaltki tõhusate pidurite poolest. Iseäranis välismaalased vaimustusid väga sujuvalt töötavast automaatkäigukastist. Korraliku koostekvaliteedi, hinna ja pakutavate omaduste suhe oli paigas. Põhi- või lisavarustusse kuulus praktiliselt kogu tollal tuntud valik elektriajamitest, konditsioneer, kiirusehoidik ja toonitud klaasid. Pakuti ka õhkvedrustust, kuid selle töökindlus jättis üldiselt soovida. Probleemiks oli ka kerede roostekindlus.

Eldorado mootori võimsus 345 hj saavutati tänu kolmele kahelõõrilisele karburaatorile, mis asendas ühte neljalõõrilist. Uus suurema töömahuga mootor oli eelkäijast keskmiselt kümnendiku võrra ökonoomsem. Cadillaci müügimeestele jagati välja brošüürid, milles olid loetletud 24 eelist Lincolni ja 29 eelist Imperiali ees. Interjööre sai kaunistada näiteks 48 moel, kered värviti akrüülvärviga ning klaasipuhastitel oli kolm kiirust.

1959. aasta oli autotööstusele edukas – ehitati varasema aastaga võrreldes 1,35 miljonit autot rohkem. Cadillace toodeti tol mudeliaastal 142 300, mis oli suur kogus võrreldes Lincolni 26 900 ja Imperiali 17 300 eksemplariga. 1959. aastal müüdi Cadillace USA-s üle kahe korra rohkem kui kõiki teisi kodumaiseid ja imporditud luksusautosid kokku. Cadillac oli tõepoolest kuningas.

100 AUTOT 2

Tänavu möödub 35 aastat Margus-Hans Kuuse kultusteose „100 AUTOT” ilmumisest, mille puhul andis kirjastus Sidrunid ja Siilid välja autori uue valikuga järjeraamatu ajaloo kõige silmapaistvamatest sõidukitest.

„Loodan, et minu uus raamat „100 AUTOT 2” tekitab inimestes taaskord sügavamat huvi tehnikasaavutuste vastu,” tõdeb pool sajandit autodest kirjutanud Margus-Hans Kuuse. Tänavu juubelit tähistav teos oli esimene raamat raudse eesriide taga, mis tutvustas mujal maailmas toodetud sõiduautosid. Eesti poiste jaoks oli see „piibliks” ja ukseks automaailma.

Uus raamat „100 AUTOT 2” võtab värske ülevaatena kokku tehnikaajaloo esimesest sõidukist tänapäevani. Alustades ülemöödunud sajandi neljarattalistest ning lõpetades selle kümnendi hübriidsõidukitega koos kvaliteetsete stuudiofotodega. Margus-Hans Kuuse jutustab lugusid automaailma raputanud inseneride geniaalsetest leiutistest ning kujustuskunstnike meistriteostest, millest nii mõnedki on leidnud koha kunstimuuseumides.