On vist ikkagi nii, et süüfilis tuli Kolumbuse meeskonnaga üle sinise mere

1495. aastal ilmnes Euroopas hirmus tõbi. Prantsuse sõdurid, kes tulid tagasi võidukalt sõjakäigult Itaaliasse (ja ilmselt seal ka prostituutidega magasid või kohalikke naisi vägistasid), hakkasid surema seni tundmatusse, sugulisel teel levinud haigusesse.

Nahale ilmusid paised, mis meenutasid tammetõrusid, haigest eraldus sellist haisu, et ka ümbritsevad inimesed tundsid end haigetena, haigestunud ise tundsid aga sellist piina, nagu nad oleks sattunud leekidesse. Jumal karistas inimkonda uue haigusega. Kaasaegsete kirjeldused haigusest ei pruugi just kõige teaduslikumalt kõlada, aga nii ta tuli.

Süüfilis

.

Kust ta tuli, pole lõplikult siiani selge. Mõned nimetasid seda suurteks rõugeteks, enamasti süüdistati aga ikka naabreid - inglased kutsusid seda prantsuse haiguseks, prantslased itaalia haiguseks, itaallased aga hispaania haiguseks. Ameerika haiguseks ei osatud seda toona isegi pidada. Nakkuse tegelikuks tekitajaks oli bakter Treponema pallidum.

Levinud versioon ütleb, et haigus saabus Kesk-Ameerikast Kolumbuse esimeste reiside aegu, kuigi väidetavalt on ka Horvaatiast leitud luid, mis võiks viidata süüfilisele Euroopas enne Kolumbuse reise. Kolumbuse-versiooni vaidlustav teooria on seotud jälgedega, mida süüfilis jätab ohvri luudesse. Sarnaseid deformatsioone on leitud ka laava ja tuha alla mattunud iidses Pompeis, rääkimata mitmetest arheoloogilistest leidudest mujal Euroopas.

Kuid neid muutusi võivad esile kutsuda ka süüfilisega suguluses olevad bakterid ja teised haigused.

Ongi seega kolm teooriat: a) haigus oli kogu aeg Euroopas olemas, kuid muutus äkitselt nakkavaks; b) ta arenes vähem nakkavast haigusest  või toodi sisse hoopis Aafrikast; ja c) juba mainitud Kolumbuse meeskonna teooria. Viimane tundub seni ka kõige usutavam.

Juba 2008. aastal koostatud uurimus süüfilisebakteri DNA kohta viitas selle pärinemisele Ameeerikast mitu tuhat aastat tagasi, hilisem uurimus on asetanud bakteri kujunemise aja Uues Maailmas kuskile vahemikku 16 000 kuni 5000 aastat tagasi.

Kolumbuse meeskond saabus Ameerikast tagasi 1493. aastal, et vähemalt osa neist saaks juba samal aastal uuesti sinna seilata. Sadamate bordellid võisid ju tõve vastu võtta ja edasisele levikule aluse panna, suured Itaalia-sõjakäigud muutsid aga tuhandete viisi sõdureid altiks sellisele haigusele. Sõjakäikudele järgnenud aastakümnetel aga tundus, et haiguspuhang on koguni vaibumas. Bakter tegi lühikese ajaga ise mingisuguse arengu läbi, kuna algseid kohutavaid sümptomeid polnud enam nii tihti näha, aga süüfilis levis ikka edasi.

On teisalt teada konkreetseid näited, kuidas eurooplaste kaasa toodud haigused Ameerikas surma külvasid - eriti leetrid ja rõuged. Ja samas on palju kindlamaid ja veenvamaid tõendeid süüfilise olemasolu Kolumbuse-eelses Ameerikas kui Euroopas. On igatahes vaja palju rohkem kui mõne luustiku deformeerumine, et lükata ümber süüfilise Kolumbuse-teooriat.

Täna on süüfilis üleilmselt levinud haigus, levides rohkem linnades, WHO andmetel ilmneb kuni 10 kuni 12 miljonit uut juhtumit aastas. Läänes oli haigus penitsilliini leiutamise järel isegi taandumas, aga näiteks Ida-Euroopas nähti uut puhangut pärast 1989. aastat. Lääne-Euroopas on nähtud ka järjest kasvavat hulka juhtumeid, kus süüfilis on külge saadud meestevahelise seksi tulemusel, sageli ka korrelatsioonis hiv-nakkusega. Ravimata võib haigus tappa, sagedamini mehi kui naisi.