Eestisse tuleb NATO küberkaitse harjutusväljak
Koos NATO küberkaitse kompetentsikeskuse ja vabatahtlikest IT-spetsialistidest koosneva Kaitseliidu küberkaitse üksusega hakkab see kasvatama NATO valmisolekut maailmas tõusuteel olevate küberohtude vastu.
NATO tippkohtumisel Walesis sündis Eesti jaoks terve hulk väga olulisi otsuseid. NATO kaitseseisundit ning liitlaste julgeolekuvisiooni puudutavate sammude kõrval otsustas allianss luua ka küberkaitse harjutusväljaku. Sealjuures ei ehita NATO endale uut võimet, vaid hakkab oma vajaduste täitmiseks kasutama Eesti Kaitseväe küberlaborit.
Tippkohtumisel kirjutasid Eesti kaitseminister ning NATO transformatsiooni väejuhatuse ülemjuhataja kindral Jean-Paul Palomeros alla ka vastavasisulisele lepingule.
Eesti jaoks on tegu olulise otsusega. Eelkõige muidugi poliitilisest vaatenurgast, mis suurendab NATO kohalolu ning integreeritust Eestiga. Tõsi, NATO jalajälje kasv ei ole siinkohal mõõdetav infrastruktuuris või personalis, vaid Eesti seotuses NATO väljaõppe, õppuste ning testimisalaste tegevustega. Sisuliselt tähendab NATO küberkaitse harjutusväljaku loomine Eestisse, et kõik keerulisemad küberkaitse väljaõppe, õppuste, tark- ja riistvara lahenduste testimise ning eksperimenteerimisega soetud tegevused hakkavad ühel või teisel viisil toimuma Eestis.
Kasu on kahepoolne
NATO küberharjutusväljaku loomine Eesti kaitseväe küberlabori baasil tõstab Eesti kaitseväe võimet küberohtudele vastu seista. See on platvorm, kus akumuleerub rahvusvaheline küberkaitseõppuste ning väljaõppe kogemus ning kasvab Eesti ettevõtete ja ülikoolide ekspordipotentsiaal. Rahvusvahelise küberkaitsealase kogemuse baasil saab kaitsevägi välja arendada uusi küberkaitsealaseid koolitusi ning täiustada olemasolevaid õppuseid ja kursuseid, lisades neisse küberkaitse elemente.
Tänu rahvusvahelisele mõõtmele saab kaitsevägi ühel või teisel viisil oma käsutusse rahvusvahelised ressursid enda võimekuste väljaarendamiseks ning oma küberkaitsespetsialistide koolitamiseks. Lisaks annab see lähenemine võimaluse katsetada uuemaid ja tõhusamaid küberkaitse tehnoloogiaid ja lahendusi ilma, et riik peaks tegema selleks suuremahulisi investeeringuid.
Võrdselt oluline on Eesti küberkaitse kuvandit edasi kanda ning uute ideedega sisustada. Oleme liitlaste seas saavutanud küberkaitse eestkõneleja rolli. See on meie konkurentsieelis, mis kandub üle ka kõikidesse teistesse NATO tegevustesse, kus Eesti seisukohtade kaal on mõnevõrra väikesem. Läbimõeldud, enesekindel ning tulevikku vaatav tegevus nii NATO küberkaitse harjutusväljaku kui ka laiema küberkaitse debati edasiviimisel on suur proovikivi.
Oluline on tugev Eesti riigi- ja erasektori koostöö, ülikoolide ning mõttekodade kaasamine, avatus rahvusvahelisele koostööle ning julget innovatsiooni kannustav keskkond kodus. Järgnevalt kõigest järjekorras.
Küberkaitse harjutusväljaku olemus
Kõigepealt alustame algusest. Mis on küberkaitse harjutusväljak ja miks seda üleüldse vaja on? Sisuliselt ei erine ta palju tavalisest lasketiirust või harjutuspolügoonist. Mõte on sama. Tegu on virtuaalse keskkonnaga, mis võimaldab üles ehitada ja simuleerida virtuaalses keskkonnas info ja telekommunikatsiooni süsteeme koos vajalike võrguühendustega ning katsetada, harjutada või läbi mängida situatsioone, mis oleks mõeldamatu igapäevaselt kasutatavates võrkudes.
Samamoodi nagu ei harjutata linnalahingut Liivalaia tänaval, ei harjutata küberlahingut võrgus, millest sõltub asutuse igapäevane toimimine. Lisaks õppustele on küberharjutusväljakul võimalik testida tark- ja riistvara, erinevate rakenduste valideerimist, küberkaitsealaste lahenduste välja töötamist, eksperimenteerimist jne.
Eesti kaitseväe küberlabori loomise idee kasvas välja Kaitseliidu küberkaitse üksusest (KKÜ). Küberlabori projekti elluviimiseks alustati tööd 2011. aasta suvel ning 2012. aasta kevadeks oli küberlabor valmis täitma esimesi ülesandeid. 2014. aasta seisuga töötab kaitseväe küberlaboris täiskohaga viis inimest: kaks erialase haridusega ohvitseri, üks IT eriala insener ning kaks IT-spetsialisti. Lisaks on küberlaborile erinevates olukordades abiks vabatahtlikud KKÜ-st ja teised riigiasutustest ning eraettevõtetest.
Kaitseväe küberlabori töötajad ei ole tavalised IT-administraatorid, vaid neilt oodatakse lahendusi ning ideid, kuidas välja töötada innovaatilisi lahendusi küberkaitseõppuste, lahenduste testimise ning eksperimenteerimise läbiviimiseks. Seetõttu on oluline küberlabori rahvusvaheline avatus ning ambitsioon, sest see võimaldab kaasata erinevate riikide eksperte ning uuenduslikke lahendusi.
Küberkaitsevõimekuse arendamine ei ole Eesti jaoks uus teema. Eestis on juba mitu aastat läbi viidud ja ette valmistatud mitu rahvusvahelist küberkaitseõppust. NATO küberkaitse kompetentsikeskus viib juba mitmendat aastat läbi tehnilist õppust Locked Shields, mis on oma infotehnoloogilise lahenduse keerukuselt üks suurimaid rahvusvahelisi küberkaitseõppusi. Märkimisväärne osa nende õppuste ettevalmistamisest on teinud Eesti kaitseväe, Kaitseliidu küberkaitse üksuse ning Eesti ettevõtete spetsialistid.
Samamoodi toimub käesoleva aasta novembris teist aastat järjest Tartus NATO suurim küberkaitseõppus Cyber Coalition, mille üks populaarseim stsenaarium mängitakse läbi kaitseväe küberlabori virtuaalkeskkonnas. Märkimisväärse osa õppustest on ette valmistanud kaitseväe küberlabor ja Eesti kaitsevägi.
Ettevõtete kaasamine
Peamiselt küberkaitseõppusteks ning väljaõppeks mõeldud küberharjutusväljak on unikaalne võime. Seetõttu lasub Eestil kohustus pakkuda lahendusi ning osaleda aktiivselt NATO vajaduste täitmise ettevalmistustöös. See ülesanne on üsna ambitsioonikas, iseäranis just Eesti riigisektori piiratud ressursse arvestades. Seetõttu on kriitilise tähtsusega toimiv riigi ja erasektori koostöö.
Turumajanduslikes tingimustes on ettevõtetel kõige parem motivatsioonipagas, et pakkuda konkurentsivõimelisi ning innovatiivseid lahendusi. Treeningu ja õppuste kaudu tõuseb kõigi kaasalööjate küberkaitsealane võimekus ja see võib osutuda Eesti ettevõtete konkurentsieeliseks.
Iga riigi militaardiplomaatia ning rahvusvahelise koostöö üks vaikiv eesmärk on oma riigisisest ettevõtlust arendada ning ekspordipotentsiaali suurendada. Kaitsetööstuse valdkonnas on tegu väga keerulise proovikiviga, mis eeldab tihti kuni aastakümnete pikkust järjepidevat tööd ning kohalolu, konkurentsivõimeliste toodete ja teenuste pakkumist ning tugevat usalduspagasit. Eesti rahvusvaheline küberkaitsekuvand täidab paljud vajalikud eeltingimused.
Kombineerides selle rahvusvaheliste platvormidega nagu NATO küberkaitse harjutusväljak ning NATO küberkaitse kompetentsikeskus, on võimalik riigi toel luua toimiv ekspordimehhanism eeskätt just küberkaitseõppuste ja väljaõppe ning nendega seotud teenuste eksportimiseks. Siinkohal ei ole määravad majanduslikud argumendid, vaid tugevast tööstuspotentsiaalist tulenev kaitsevõime kasv. Konkurentsivõimeline ning eksportiv kaitsesektori haru suurendab tööhõivet, laiendab ettevõtluskobarat ning sünnitab innovatsiooni, mis kaldub üle ka teistesse valdkondadesse.
Eesti küberkaitsega seotud ettevõtete hulgast tasub esile tuua Cybernetica, Bytelife Solutionsi, BHC Laboratory, Aktorsi ja Clarified Security. Paljuski on nende ühisnimetaja Kaitseliidu küberkaitse üksusesse kuulumine ja NATO CCDCOE suurimal küberkaitseõppusel Locked Shields osalemine.
Esimene samm kaitseministeeriumi ning ettevõtete tihendatud koostöö küberkaitse valdkonnas oli 15.–18. septembril NATO suurimal kaitsetööstusnäitusel NIAS (NATO Information Assurance Symposium) osalemine. Tegu oli peamiselt küberkaitsele suunatud messiga, kust võttis osa 80 ettevõtet ning üle 1500 osaleja. Eesmärk oli tutvustada Eesti kaitseväe küberlabori võimalusi NATO-le, liitlastele ning ka ettevõtetele. Mess oli edukas, kontakt sai loodud pea kõikide NATO küberharjutusväljaku tulevaste kasutajatega. Samuti said ettevõtted oma tooteid ja teenuseid tutvustada.
Lisaks esines Eesti näituse raames toimunud konverentsil nelja ettekandega. Kolm nendest rääkisid küberkaitseõppustest, keskendudes Locked Shieldsi harjutusest saadud kogemustele, õppuste tehnilisele ettevalmistusele ning strateegilise juhtimistaseme õppusele. Lisaks rääkis kaitseministeeriumi küberpoliitika osakonna juhataja Mihkel Tikk era- ja avaliku sektori koostöö olulisusest küberkaitse valdkonnas.
Rahvusvaheline koostöö
Lisaks NATO-s tehtavale on Eesti kaitseväe küberharjutusväljak sobiv platvorm kahepoolseks koostööks NATO ja EL riikidega. Küberkaitseõppuste ning väljaõppeprogrammide väljatöötamine loob võimaluse kahepoolsete poliitiliste kõneluste teisendamise reaalsetesse tegevustesse. Siin tasub rõhutada, et küberjulgeolekualaste visiitide ning rahvusvaheliste läbirääkimiste maht on Eestis väga suur. Rahvusvaheliste partnerite kaasamine Eestis läbiviidavatesse küberkaitseõppustesse ning väljaõppesse loob jällegi võimalusi ettevõtetele ning akadeemilistele asutustele. Samuti tihendab iga kaitsealane projekt kahepoolseid sidemeid Eestile oluliste partneritega NATO-s ja Euroopa Liidus.
Esimene näide selles valdkonnas tehtavatest edusammudest on koostöö Austriaga. Tõenäoliselt jõuavad käesoleval sügisel lõpule läbirääkimised Eesti ja Austria kaitseministeeriumide vahel ning allkirjastatakse vastastikkuse mõistmise memorandum küberkaitseõppuste ja väljaõppe vallas. Fookus on Eestis väljatöötatud lahenduste pakkumises austerlastele. Kui kõik areneb plaanipäraselt, siis toimub 2015. aasta alguses esimene Eesti–Austria pilootõppus.
Teine kanal, kus Eesti on intensiivselt küberkaitse teemasid edendanud, on Euroopa Kaitseagentuur (EDA). Nimelt juhib Eesti EDA küberkaitse töörühma ning käesoleva aasta alguses viisime läbi küberkaitse strateegilise juhtimistaseme õppuse. Õppus toimus Portugali rahvuslikus sõjaakadeemias ning selle viis läbi Eesti ettevõte BHC Laboratory. Ettevõtmise tulemused teenisid täielikult püstitatud eesmärke ning tõenäoliselt järgneb lähiajal ka jätkuõppus mõnes teises Euroopa riigis. Lisaks on 2015. aastal antud töörühma juhtriigina kavas algatada ka uusi väljaõppealaseid initsiatiive.
Kindlasti tekkis lugedes küsimus, kes selle kõige eest maksab. See ei ole just kõige odavam valdkond. Eesti on teinud piisavalt suure alginvesteeringu, et äratada huvi rahvusvahelisel tasandil. Kõik, mis puudutab NATO küberkaitse harjutusväljakuga seonduvat, tasutakse NATO sõjalisest eelarvest. Kõikide väljaõpet, õppuseid, testimist ja eksperimenteerimist puudutavate tegevuste ettevalmistamise ning läbiviimise eest maksab NATO. Lisaks jõuab käesoleva aasta detsembriks lõpule detailsete NATO vajaduste defineerimise protsess, mille tulemusena finantseeritakse tõenäoliselt NATO küberkaitse harjutusväljaku edasist moderniseerimist.
Kokkuvõtlikult on infotehnoloogia areng inimkonna ajaloos midagi pretsedenditut. Efektiivsuse kasv majanduses on suurim alates tööstusrevolutsioonist. Samuti ei ole mikrokiip ning internet jätnud puutumata sisuliselt ühtegi eluvaldkonda. See on kasv, mis jätkub eksponentsiaalselt ning edulugu, millest võidab igaüks. Paraku on sellel varjukülg. Küberrünnete osakaal ning nende mõju modernses sõjapidamises on tõstnud küberkaitse eraldi valdkonnaks mere-, õhu- ja maaväe kõrvale. Kübervastased kasutavad hoobasid, mis hägustavad kõikvõimalikud piirid riikide, seadusandluse ning era- ja avaliku sektori vahel. Kõik see sunnib meid pidevalt arenema, kõrgetasemeliselt ette valmistama ning olema küberkaitsealaselt innovaatiline.
NATO küberharjutusväljaku loomine ei ole Eesti küberkaitseloo algus ega lõpp, see on tunnustus, et oleme õigel teel ning julgustus võetud sammudega edasi minemiseks. Sellegi poolest palju on veel teha, alustades Eesti küberkaitse väljaõppevajaduste väljaselgitamisest ja läbimõeldud väljaõppeprogrammi ellurakendamisest. Samuti peame jätkama rahvusvahelisi pingutusi koostöö suurendamiseks, ühise ohu- ja situatsiooniteadlikkuse tekitamiseks ning infojagamiseks. Eestil on selleks liitlaste usaldus ning meie kohustus on seda enesekindlalt ellu viia.
