Uus kanal läbi Kesk-Ameerika reostaks suure osa Nicaragua joogiveest
Wang Jing on saladuslik Hiina ettevõtja, seotud koduse kommunistliku võimuladvikuga, kes on saanud enda kätte suurprojekti kaevata uus kanal läbi Nicaragua. Ja vähemalt keskkonnakaitsjad on tõsiselt mures.
Uus transpordiühenduse kaevamine Atlandi ja Vaikse ookeani vahele maksaks seniste plaanide kohaselt 40-50 miljardit dollarit, millega kaevataks 27 meetrit sügav ja laiemas kohas üle 500 meetrit lai kanal läbi mägise ala Nicaraguas. 278-kilomeetrine kanal oleks sügavam, laiem, kuid ka kolm ja pool korda pikem kui naabruses asuv 77,1-kilomeetrine Panama kanal, mida praegu niigi juba laiendatakse, kirjutab Smithsonian Magazine. Ennekõike Hiina oleks huvitatud oma hiigeltankerite liikumisvõimaluste suurendamisest, mis seni Panama kanalist läbi ei mahu ja vaene Nicaragua oleks loomulikult vaimustatud sellise kullaaugu rajamisest, mis transiiditasudega nende majandust oluliselt tugevdaks. Kuid 40 miljardit investeeringuna pole isegi hiinlastel tagataskust võtta.
Keskkonnakaitsjad väidavad, et uue kanali rajamine hävitaks ligemale miljon aakrit planeedile elutähtsaid vihmametsi, seaks tõsiselt ohtu Nicaragua peamise joogiveereservuaari Nicaragua järve, mille põhjakihtidest kaevataks uus kanal läbi, mida reostaks tankerid oma heitvetega ja mis satuks ka invasiivsete võõrliikude tõsise rünnaku alla.
Ja veelgi enam, kuna tegemist on piirkonnaga, mis paikneb nn orkaanivöö peal, võiks sealse ökosüsteemi muutmine muuta veelgi suuremaks orkaanide kujunemise ja tugevnemise ohtu Mehhiko lahel ja teisel pool, Vaiksel ookeanil. Tõsisem orkaan põhjustaks uue kanali ümbruses ka katastroofilisi üleujutusi, maalihkeid, jne.
Nicaragua võimud pole kanali keskkonnamõjude analüüsi veel avaldanud ja on ka selge, et kriitilisi avaldusi nad kuulda ka ei taha. Panama riik teenib oma kanali transiiditasude pealt ligi miljard dollarit aastast, ja sellistest tuludest ei tahaks ka ükski teine riik ilma jääda. Sellest ka suur kihk uut kanalit ehitada.
Miljon aakrit on küll dramaatiline number, kuigi ruutkilomeetrites vastaks see meie Harjumaa suurusele alale. Aga riigis, mis on vaid kolm korda Eestist suurem, oleks selline metsade kadu ikkagi selgelt tuntav.
