„“Valge Luik“ viibis õhus kaks tundi ja 40 minutit. Esimese katselennu selle raketikandjaga viis läbi Kaasani Gorbunovi-nimelise lennukitehase esimese klassi katselendur Aleksei Rjabov,“ öeldakse Tupolevi teadaandes Interfaxi vahendusel.
Pommitajaid Tu-160 hakati 2000. aastate keskel moderniseerima versiooniks Tu-160M, millega kaasneb kapitaalremont. Lisaks lennukite eluea pikendamisele uuendatakse täielikult raadioelektrooniliste seadmete kompleks. Lennukid saavad veel uue ründerelvastuse kasutamise võimaluse, sealhulgas võimaluse kasutada perspektiivseid tiibrakette H-101/H-102. 2020. aastaks kavatsetakse Vene õhujõudude käsutusse anda kümme pommitajat, mis on moderniseeritud projekti Tu-160M järgi.
Ülehelikiirusega strateegilised pommitajad Tu-160 ilmusid kauglennuväe koosseisu 1987. aastal. Lennumassiga kuni 275 tonni pommitaja maksimaalne kiirus on üle 2000 kilomeetri tunnis ning ta on võimeline kandma kuni 40 tonni relvastust: vabalt langevaid või korrigeeritavaid erineva kaliibriga lennukipomme (sealhulgas tuumapomme), strateegilisi tiibrakette H-55 või aeroballistilisi rakette H-15. Pommitaja praktiline lennuulatus maksimaalse relvalastiga ületab 10 000 kilomeetrit ning vähendatud lastiga erinevatel andmetel 14 000-16 000 kilomeetrit.
2020. aastate keskel vahetatakse pommitajad Tu-160 koos Tu-95MS-idega järkjärgult välja uue strateegilise pommitaja vastu, mida praegu välja töötatakse programmi „kauglennuväe perspektiivne lennukompleks“ (PAK DA) raames.
