Siiani selgusetu: Millisele saarele Kolumbus Ameerikas esimesena jala maha pani?

12. oktoobril 1492 pani Kastiilia lipu all seilanud Genua meresõitja Christoph Kolumbus esimest korda jala maha Uues Maailmas, arvates, et on jõudnud Jaapani lähistele. Koha nimeks sai San Salvador ja kuigi arvatakse, et see asus kuskil Bahama saarestikus, pole siiani päris kindel, kus ta oli.

3. augustil 1492 lahkus Kolumbus Hispaania edelaosas asuvast Palos de la Frontera sadamast kolme laevaga: Santa Maria (endine Gallega), Pinta ja Santa Clara (mille hüüdnimeks oli Niña). Laevade omanikeks olid Juan de la Cosa ja vennad Pinzónid, kes, eesnimedega Martín Alonso ja Vicente Yáñez, olid ka ühtlasi Pinta ja Niña kapteniteks. Santa Maria omanik De la Cosa tegi kaasa Kolumbuse kolm ekspeditsiooni, hiljem aga veel neli, kas siis Alonso de Ojeda ja Amerigo Vespucci saatjana või iseseisva kaptenina. Ja Santa Maria uppumise eest sai ta hiljem kuningliku kahjutasu.

Kanaari saartelt lahkus Kolumbus 6. septembril 1492, et viis nädalat hiljem, 12. oktoobri varahommikul silmata juba maad teisel pool Atlandi ookeani. Kolumbus küll hiljem küll valetas õukonnas, et olevat näinud kallast mõni tund varem, et võtta tegelikult ranniku esmasilmajalt, Pinta mastis olnud 23-aastaselt Rodrigo de Trianalt kuningliku pensioni, 10 000 maravedi.

Saare, mida nad nii avastasid, ristis Kolumbus San Salvadoriks, mida kohalikud olevat aga kutsunud Guanahaniks. Paraku pole üldse kindel, et see saar täna sama nime kannab, kuna kandidaate oleks pigem kolm. Kolumbus võis esimesena näha Watlingsi saart (mis 1926. aastal ennatlikult San Salvadoriks ümber nimetati), täna asustamata Samana Cay, või Plana Cays saari, või ka Turksi ja Caicosi koosseisu kuuluvat Grand Turki. Igatahes olid teda vastu võtmas juba põliselanikud.