Uurimisroboti uinumine komeedil ei tähenda veel tema missiooni lõppu
Kolmapäeval õnnestus Euroopa kosmoseagentuuril asetada robot Philae komeedi 67P/Churyumov–Gerasimenko pinnale, kuigi kaks peamist maandumissüsteemi ei töötanud ja aparaat põrkus kavandatud maandumiskohast ka edasi. Eilseks oli selge, et aparaat nihkus ka liiga pimedasse kohta, ehk tema päikesepatareid ei saa piisavalt aega laadimiseks.
Mis muidugi ei tähenda, et Philae missioon oleks nurjunud. Enamiku reedesest päevast oli satelliit Rosetta küll väljaspool maanduri vaatevälja, ehk sidepidamine oli sellega võimatu. Eesti aja järgi kell 0:19 laupäeval õnnestus aga side maanduriga taastada enam kui kaheks tunniks.
Selle aja jooksul edastas Philae oma hooldust puudutavat infot, samuti andmeid instrumentidest ROLIS, COSAC, Ptolemy, SD2 ja CONSERT. Maanduri keret ka kergitati 4 sentimeetrit ja pöörati umbes 35 kraadi, et seda rohkem päikesevalguse kätte liigutada, nii palju kui üldse võimalik.
COSAC-laboratoorium Philae pardal alustas pinnase puurimist, kuid tulemusi nähtavasti Maa peale ei saadud, küll jõudis Maale Rolis-kaameraga tehtud fotosid komeedist, ka uuris Consert-seade komeedi koostist raadiolainetega, esialgu tegeleb maapealne juhtimiskeskus aga täpsema analüüsiga kohast, kuhu see maandur lõpuks paigale asetus.
Kuid sideseansi lõpuks oli näha aparaadi akude kiiret tühjenemist, sest 1,5 tundi päikesevalgust selle komeedi 12-tunnilises päevas pole siiski piisav nende korralikuks laadimiseks. Kümme tundi hiljem kontakti loomine maanduriga ei õnnestunud. Ja kuigi aparaat langes praegu uinakuolekusse, on siiski võimalik, et päikesele lähenedes olukord akude laadimiseks paraneb.
Praegu igatahes pole maanduriga võimalik muud ette võtta, kuni selle päikesepaneelidel õnnestub piisavalt energiat laadida, et aparaat üles äratada. Satelliit Rosetta tiirleb samal ajal komeedi ümber 30 kilomeetri kõrgusel orbiidil, et 6. detsembril madalamale, 20 kilomeetri peale laskuda, selle missiooni peamine ülesanne on ju jälgida komeedi aktiivsust enne ja pärast Päikesele lähenemist, mis kulmineerub järgmise aasta 13. augustil.
Rosetta hakkab ka ette võtma julgemaid möödumisi, üks neist on kavandatud lausa kaheksa kilomeetri kauguseni komeedi pinnast.
Teekond komeedini kestis Rosettal ja Philael kümme aastat ja nõudis 6,4 miljardi kilomeetri läbimist enne kui esimene komeet üldse püütavasse kaugusesse jõudis, ka suurema osa sellest ajast olid aparaadid Rosetta pardal uinakuolekus.
