"Kaotatud aastakümme" - mida see jaapanlaste mõiste meile tegelikult ütleb

Majandusteaduses on olemas lähenemine, et alla kolmeprotsendilist majanduskasvu võib pidada stagnatsiooniks. Buumiga tegemist ei ole ja kuigi majandus siiski kasvab, jäävad ka väga paljud vajalikud investeeringud tegemata. Jaapan on rääkinud kaotatud aastakümnetest juba 1991. aastast peale, nüüd on aga põhjust rääkida ka Euroopa kaotatud aastakümnest.

Kaotatud aastakümme, Ushinawareta Jūnen on peamiselt Jaapanist lähtunud termin, kuna riigi majandusime, nn tiigrihüpe sai väga järsult otsa, ja mürinal maailma suurte majandusjõudude hulka kihutanud riik on edaspidi olnud sügavalt hädas võlgadega ja majanduskasvu pidurdumisega.

Ja võlakriis on olnud ka märksõnaks, mis takistanud ka Euroopa riikidel 2008. aasta üleilmsest majanduskrahhist välja tulla. Kui Eurostati andmeid uskuda, oli mullu 28-liikmelise Euroopa Liidu majanduskasv vaid 0,1 protsenti, samas kui enam kui kolmeprotsendilist kasvu ilmutasid vaid Läti (4,1), Rumeenia (3,5), Leedu ja Island (kumbki 3,3 protsenti). Eesti majanduskasvu numbriks märgib sama tabel 2,2. Euroala tervikuna (18 riiki) oli aga 0,4 protsendiga languses, sügavamasse põhja olid seda kiskumas mõistagi Küpros (miinus 5,4) ja Kreeka (miinus 3,9 protsendiga).

Ja kuna euroala on selgelt võtnud ülesandeks Kreekat jõuga pinnal hoida, on terve majandustsoon libisenud püsivasse stagnatsiooni.

Seega pole ka ime, et USA rahandusminister Jack Lew hoiatab Euroopa kaotatud aastakümne eest, praegu pole küll mingeid märke, et euroala oleks võimeline enda mootorit paremini tööle saama. Ida-Euroopa riigid on siiski liiga nõrgad, et paigal tammuvat Lääne-Euroopat seisakust välja tuua, Läänes näeme aga selgelt ebaõnnestunud vasakpoolsete eksperimenti Prantsusmaal. Saksamaa üksi siin aidata ei saa.

Jaapani puhul võis rääkida lausa haiguse kindlatest sümptomitest. Teise maailmasõja lõpp, eriti  külma sõja algus võimaldas tänu odavamale tööjõule, eksporti ja innovatsiooni soodustavale poliitikale, nii USA otsesele abile kui ka Jaapani valitsuse sihikindlale tegevusele tekkida nähtusel nimega Jaapani majandusime. 1965. aastal oli Jaapani majanduse suuruseks veel 91 miljardit, 1980. aastaks juba 1,065 triljonit dollarit. Ja riik tõusis vähem kui 15 aastaga mürinal suuruselt teiseks majandusjõuks maailmas.

.

Siis aga sai hoog otsa, riigi nominaalne sisemajandus on võrreldes 1995. aastaga langenud 5,3 triljonilt dollarilt 2007. aasta 4,3 triljonile ja kuigi 2012. aastal võiski rääkida IMF Jaapani majanduse suurusest 5,9 triljonit, on see number sel aastal jälle 4,7 triljonit. Riik kaotab jõudu, majanduskasv on madal, palgad langevad, kuigi hinnad ei lange ja ka suurest majanduskrahhist tuldi välja vaid hiiglaslike rahaliste ohverdustega valitsuse poolt. Kaotatud aastakümnest 1991-2000 sai sujuvalt kaotatud 20 aastat (1991-2010) ja pole näha, et võlalõksus Jaapan suudaks ka kolmandal aastakümnel paremaid numbreid näidata.

Euroala tervikuna on praegu kolm korda suurem majandusjõud kui Jaapan, aga buumist pole siin küll kunagi olnud põhjust rääkida. Võlakoorem - 96,4 protsenti kogu ühenduse sisemajanduse kogutoodangust jääb küll kaugele maha Jaapani 245 protsendist, aga mingit pidu Euroopas küll ei ole. Ja kuni Vana Maailm ennast jalule ei tõsta, pole ka USA või Hiina veduritest eriti abi. Jaapanist me enam ei räägi.