Üliriigid USA ja Nõukogude Liit olid külma sõja ajal pidevalt valmis hävitavaks relvakonfliktiks teineteise vastu. Kuigi poliitiline temperatuur tõusis aeg-ajalt pakasest sulani, tegid relvajõudude staabid pidevalt plaane kõige hullema puhuks, kirjutab ajaleht Ilta-Sanomat.
Soome oleks jäänud maailmasõjas kahe tule vahele.
Sõpruse, koostöö- ja abistamisleping (YYA) sidus Soome Nõukogude Liidu mõjusfääriga. Soome valmistus sellest hoolimata kaitseks Nõukogude Liidu massiivse rünnaku vastu. NATO oli aga valmis takistama Nõukogude armee pääsu läbi Soome Norrasse ja Rootsi.
Nõukogude Liit üritas aga ära hoida selle, et NATO oleks kasutanud Soome territooriumi rünnakuks enda vastu.
Nõukogude Liidu eesmärk oli jõuda välja Atlandi ookeani rannikule ja tagada sellega Põhjalaevastikule vaba pääs Põhja-Jäämerelt Atlandile. Samas oleks Nõukogude Liit sellega suutnud raskendada lääne merejõudude tegevust Atlandi ookeani põhjaosas.
USA välja töötatud paindliku vastulöögi strateegia järgi oleks NATO Nõukogude Liidu löögile kõigepealt vastanud tavarelvadega. Siis oleks NATO kasutusele võtnud taktikalised tuumarelvad ja alles viimase võimalusena rasked strateegilised tuumarelvad.
NATO määras maailmasõja puhuks kindlaks tuumarelvade sihtmärke. 1960. aastatel olid tuumalöökide sihtmärgid muu hulgas kõik Soome lennuväljad, liiklussõlmed ja sillad eriti põhjas, on pärast külma sõda selgunud arhiiviallikatest.
Nõukogude Liit oli omalt poolt valmis peatama USA pommilennukid Soome kohal õhus plahvatama pandavate tuumarelvadega.
Nõukogude Liit valmistus ka kiireks hõivamisrünnakuks Helsingile. Muu hulgas helikopteritel veetavad väed oleksid võtnud oma valdusse Soome pealinna võtmetähtsusega objektid. Helikopterite lennuaeg Eesti NSV-st Helsingisse oleks olnud väga lühike.
Ajaleht Helsingin Sanomat sai mõni aasta tagasi oma valdusse Nõukogude armee kindralstaabi salajase kaardi, millelt on näha, milliseid plaane Helsingi hõivamiseks 1980. aastatel tehti.
Eelmise aastakümne lõpul Rootsis ilmunud raamatu järgi planeerisid Soome ja Rootsi 1970. ja 1980. aastatel ühiskaitset. Plaanid olid mitteametlikud ja mingeid kirjalikke dokumente nende kohta ei ole.
Soomes õpetati muu hulgas hävituslennukite piloote välja rahuaja vajadustest rohkem ning Rootsi omalt poolt ehitas lattu hävituslennukeid Saab 35 Draken juhuks, kui Nõukogude Liit Soomet ründab.
