Türgi suur visioon - kümne aastaga mitu korda jõukamaks riigiks

Õiguse ja Arengu Partei, mis Türgit valitsenud 2002. aastast alates, tuli kolm aastat tagasi  lahedale suure plaaniga, milline peaks olema Väike-Aasia suurriik aastal 2023, ehk siis, kui Mustafa Kemal Atatürgi rajatud vabariik saab sada aastat täis.

Ambitsioonide vähesusest ei tasu siin küll rääkida, Õiguse ja Arengu Partei (AKP), mis hüljanud islamismi ja asunud konservatiivset demokraatiat juurutama, on võinud Türgi riiki juba 12 aastat enda näo järgi ehitada ja vähemalt seni pole neile ka midagi ette heita. Nende eeskuju on selgelt innustanud ka islamismile vastanduvaid jõude mujal Lähis-Idas.

Türgi prõmmib tugevasti Euroopa Liidu uksele, samas rinderiigina omades selget vaadet nii Venemaa ohule (Gruusias ja Ukrainas) kui ka terrorismiohule, mis Iraagi ja Süüria poolelt neid ähvardab, lisaks on neil ka otsene kogemus paariariigi Iraaniga edukaks toimetulekuks. Ja niikaua, kuni Armeenia ei suuda Venemaa varjust maailma areenile astuda, ei jõua ka Türgile varju heitev Armeenia genotsiidi küsimus alati kuuljate kõrvadeni. Inimõiguste küsimus on küll märksa valusamalt laua peal.

2023. aastaks kavatseb Türgi kahekordistada oma sisemajanduse kogutoodangu (tänavuselt ühelt triljonilt 2023. aasta kahe triljoni dollarini). Suurendada Türgi eksporti 500 miljardi ja väliskaubandust tervikuna triljoni dollarini, mis eeldab vähemalt 12-protsendilist majanduskasvu aastas. SKT elaniku kohta peaks kasvama praeguselt 10 500 dollarilt 25 000 dollarile. Kui plaanid saavutatakse, tõuseks Türgi võimsuselt kümnendaks majandusjõuks maailmas ja tööpuudus võiks väheneda seniselt kümnelt protsendilt viiele. Praegu on Türgi majanduselt 17. riik maailmas.

Kriitikat kostab kõvasti, sest enamik eksperte paistab arvavat, et suure visiooni suuri eesmärke pole reaalselt võimalik saavutada. Loe ka Türgi-sisest kriitikat väljaandest Today's Zaman.

Aga ambitsioonid sellega ei piirdu. Riik tahab kasvatada tohutult oma tootmisvõimekust tuuleenergia (20 000 megavatini) ja geotermilise energia (600 megavatti) osas, samas kui parandatud efektiivsuse abil tahetakse energiatarbimist hoopis 20 protsenti vähendada. Ja plaanis on ka ehitada kolm tuumajaama.

Sada protsenti rahvastikust tuleks siduda tervisekindlustussüsteemiga, arstide arv tuleks kasvatada 210 doktorini 100 000 elaniku kohta.

Ehitada tuleks 11 000 kilomeetrit uusi raudteid, laiendada kiirraudteede võrgustikku, ehitada 15 000 kilomeetrit kiirteid, kasvatada sadamaid maailma suuremate hulka, aga hakata ka kodumaal tootma lennukeid, droone ja satelliite.

Ja siis, tõusta ka maailma suuruselt viiendaks turismimaaks, mida külastaks 50 miljonit turisti aastas, ja turismitööstuse käibeks kujuneks 50 miljardit dollarit. Mullu oli turisminduse käive 32,3 miljardit ja kasvu ei takistanud ka naaberriikide ebastabiilne olukord.

Euroopa Liitu astumine on endiselt Türgi 2023. aasta plaanis ja ta ka kavatseb kujuneda suureks mõjutajaks liidu sees. Ka tahab Türgi olla mootoriks regionaalsele integratsioonile (Nabucco gaasijuhtme ehitamine ei ole vist otseselt praegu laual), julgeolekukoostööle ja konfliktilahendusele, aga suurendada ka oma aktiivsust rahvusvahelisel areenil.

Suuri plaane on ka juba viimane aeg teha, sest AKP suur ülekaal sealses parlamendis on iga valimisega järjest vähenenud. Partei liider Recep Tayyip Erdogan valiti tänavu Türgi presidendiks 51,8 protsendiga häältest. Tegemist oli esmakordsete otseste presidendivalimistega.