Venemaa paari-mehe-allveelaevad, neid näeb eriülesannetes vee all

1938. aasta 22. oktoobril Vladivostokis Venemaa Vaikse ookeani laevastiku üksuste vahel peetud õppemanöövrite käigus väljus rühm Nõukogude sõjaväetuukreid Štšuka-klassi allveelaevast Щ-112 torpeedotoru kaudu, sisenes mereväebaasi ja pani seal toime teatud sabotaažiakte. Lahingsukeldujad olid varustatud suletud tsükliga sukeldumisaparaatide, veekindlate kummiülikondade, käsirelvade ja granaatidega.

Õppustele ei järgnenud küll kohe lahingsukeldujate alalise üksuse loomist, küll aga sai sellest seigas alguse lahingsukeldumise nüüdisajalugu.

Pärast Saksamaa natsirežiimi kokkuvarisemist jõudsid Nõukogude sõjandusinseneride kätte mitmed eksemplarid konfiskeeritud sõjalist ja erivarustust. Üks neist oli kääbusallveelaev Seehund, mis pakkus eriti suurt huvi NSV Liidule — riigile, mille käsutuses oli seni olnud ainult „allvee-jalavägi“, s.t veeülikondadesse rüütatud sõdurid, kes liikusid jalgsi merepõhjas.

Alles 1950. aastatel otsustati Nõukogude Liidus mereluure eriüksused taasluua ja anda neile kasutamiseks spetsiaalse konstruktsiooniga allveelaevad, mis võimaldasid neil vargsi rünnakutsooni liikuda ja sinna kiirkorras vajalikku varustust toimetada.

Triton

1950. aastate lõpul tegid venelased katset kaheinimese-sukelpaadiga, mis paistab olevat tugevalt šnitti võtnud Teise maailmasõja aegsetelt Itaalia Maiale-tüüpi ja brittide Chariot-klassi mehitatud torpeedodelt. Paadikere läbimõõt oli küll suurem kui torpeedol, aga muidu oli ehitus sarnane. Kahest inimesest koosnev meeskond istus õnaruses, mille esiküljele oli paigaldatud kilp. „Allveetiivad“ (ingl hydroplane) olid alusel nii vööris kui ka ahtris. Pole andmeid, et too mudel oleks kunagi praktilist sõjalist rakendust leidnud.

Sirena / Sirena-UME

Esimeste Sirena-klassi „inimtorpeedode“ juures kasutati ära Saksamaalt sõjasaagiks saadud torpeedosid G-7E, kuid nood osutusid probleemseteks ning tootmisse läinud eksemplarid varustati juba Nõukogude päritolu ajamitega. Vähemalt ühel varajasel versioonil, tõenäoliselt torpeedo G-7E ahtrisektsiooni ära kasutanud prototüübil istusid meeskonnaliikmed teineteisele lähemal ja näoga eri suundades sarnaselt Briti mudelile Chariot Mark II. Tootmisse läinud mudelite konstruktsioon oli juba teistsugune — mõlemad meeskonnaliikmed istusid, nägu sõidusuunas.

Triton-1 (projekt 907)

Tänaseks tõenäoliselt kollektiivselt pensionile saadetud „märjal allveepaadil“ (ingl wet sub) Triton-1 oli iseloomulik tilgakujuline kere koos lennukile sarnase kokpitiga, milles meeskonnaliikmed mahtusid istuma kõrvuti. Kokku ehitati 32 eksemplari, mis võeti käibele aastatel 1973–1980. Alus võis enne taaskäivitamist ja koduteele asumist merepõhjas veeta kuni kümme päeva, mis tähendas suurt operatiivset paindlikkust.

Triton-2 (projekt 908)

Ehkki mõned selle detailidest meenutavad Triton-1 konstruktsiooni, on Triton-2 siiski oluliselt suurem alus. Tegu pole küll nn kuiva allveelaevaga (ingl dry sub), kuid see on varustatud süsteemiga, mis hoiab aluse sisemuses sügavusest hoolimata ühtlast rõhku. Valmis ehitati 13 alust, mis võeti kasutusele aastatel 1975–1985.

Projekt 865 „Piraaja“ (vn Проект 865 «Пиранья»; NATO nomenklatuuris Losos)

1990. aastate algupoolel kasutusele võetud kaks Piraaja-klassi alust olid ehitatud eriprojekti järgi ja eriüksuste tarbeks. Nõukogude režiimi järgne Vene laevastik ei näinud vajadust spetsiaalsete aluste käigushoidmiseks ning allveepaatidest loobuti 2000. aastate alguses pärast seda, kui katsed neid piiri taha maha müüa nurjusid, ehkki aluste konstruktsiooni vastu näidati üles märkimisväärset huvi.

Marina

Ehkki „märg“ allveepaat Marina pole sõjanduslik projekt, sobib see ometi suurepäraselt allvee-eriüksuslaste transpordivahendiks (ingl SDV; Swimmer Delivery Vehicle). Konstruktsiooni poolest Sirena-UME järeltulija Marina juures on meeskonna paigutust muudetud; sukelpaati mahub kolm inimest. Suured klaaspaneelid kaitsevad meeskonda sarnaselt Itaalia SDV-dele. Aluseid müüakse era- ja ärikasutuseks.

Tänapäev?

Kui palju tänase Venemaa merevägi selliseid vahendeid arendab, pole teada. Küll on levinud oletus, et ka nüüd Rootsi rannikul võib olla nähtud salajast allveelaeva Triton-NN (mis on ühendatud variant kiirkraatrist ja miniallveelaevast ja vähemalt üks neist ka Kaliningradis baseerub):

Triton-NN arendamiseks on igatahes ka Vladimir Putini ajal raha eraldatud.