Järgnevalt aitan orienteeruda monitoride kirjus maailmas, et saaksid vältida mõtlematuid otsuseid, mida hiljem kahetsema peaks, kirjutab Digitark.ee.

Suurus ja resolutsioon

Kui rääkida monitoridest, ei pruugi alati kehtida kuldne reegel, et mida suurem, seda parem. Olenevalt töökoha paigutusest võib näiteks 27-tolline monitor liiga suureks osutuda.

Teisalt, ka liiga väike pole alati kõige parem valik. Kui mitte arvesse võtta sülearvutite külge "aheldatud" ekraane, siis täna võiks arvuti monitori minimaalseks suuruseks olla 19 tolli.

Väiksemate monitoride suur pluss on kindlasti suurem pikslitihedus (teravam pilt). 19-tolline Full HD (1920 x 1080) resolutsiooniga monitor pakub meeldivalt teravat pilti, võrreldes näiteks sama resolutsiooniga 27-tollise monitoriga. Keskmine suurus, mida tänapäeval töökohtadel kasutatakse, on 22-23 tolli.

Kui mõtled monitorile, mille tollimõõt on suurem kui 23 tolli, võiksid juba otsida seadet, mille resolutsioon oleks suurem, näiteks 2560 x 1440. Kehtib printsiip, et mida kõrgem on resolutsioon, seda väiksemad on pikslid ja seda selgem ning teravam on kuvatav pilt.

Ergonoomilisest vaatevinklist vaadatuna on soovitatav kaugus monitorist sama pikk kui kasutaja ühe käe ulatus. Selliselt kauguselt peavad kogu ekraan ja sellel olevad kujutised korralikult nähtavad olema.

4K/UHD – eriti sobiv arvutimängurile

Kui keegi räägib 4K teleritest või monitoridest, peab ta silmas eriti kõrge resolutsiooniga ekraanipaneele, mis suudavad kuvada resolutsiooni suurusega kuni 3840 x 2160 pikslit.

Need monitorid suudavad kuvada eriti detailset ja teravat pilti. Samas, kui selle juures on monitori suurus vastavalt liiga väike, näiteks 20-23 tolli, võib see mõnel juhul mõjuda hoopis negatiivselt. Kujutage ette, et programmide ikoonid ja ka nende nimetused teie töölaual on 4 korda väiksemad kui need hetkel on.

Kõige rohkem lõikab 4K monitorist kasu arvutimängur. Kui ekraanil kuvatakse mingisuguseid kolmemõõtmelisi mudeleid suvalises arvutimängus, siis väikse resolutsiooni juures näivad objektide kontuurid "sakilised", tulenevalt pikslite kujust, mis on enamjaolt ruudukujulised. Seega, mida väiksem on üks piksel (või mida suurem on resolutsioon ekraani tollimõõdu suhtes), seda sujuvamad ja ilusamad on arvutimängudes kuvatavate erinevate objektide kontuurid.

Võib vabalt ennustada, et 4K on arvuti- ja konsoolimängude lähitulevik (selle tõestuseks on ka uue põlvkonna PlayStation 4 ja Xbox One'i suutlikkus saata teleritesse 4K resolutsiooniga videosignaali).

Ekraani kaadrisagedus teeb pildi sujuvaks

Arvutimänguritele on ekraani kaadrisagedus ja reageerimisaeg kaks olulisemat parameetrit, mille järgi endale monitori valida.

Kaadrisagedus (Hz) iseloomustab, mitu pilti (kaadrit) suudetakse ühes sekundis kuvada. Näiteks monitor, mille kaadrisagedus on 60Hz, on suuteline kuvama maksimaalselt 60 pilti sekundis.

Üks suurimaid võlusid arvutimängurite maailmas on arvutite ja monitoride ülemiste võimsuspiiride kompamine. Kõikidele arvutimänguritele pakub rahulolu ja heameelt see, kui saab mängu graafilistes sätetes teha linnukesed absoluutselt kõikidesse kastikestesse ning lükata kõiksugu näitajad, mis puudutavad pildikvaliteeti, "põhja".

Siin ongi oluline roll monitori suurimal kaadrisagedusel. Mis kasu on omada arvutit ja selles olevat hirmkallist videokaarti, mis oleks suuteline edastama signaali kaadrisagedusega näiteks 120 Hz, kui monitor "pudelikaelana" sellest vaid maksimaalselt 60 Hz kuvada suudab?

Hoolimata kasvavast populaarsusest selliste monitoride puhul, on nende hind veel üsna kallis ja ostja peaks olema valmis sellise monitori eest korralikult kukrut kergendama.

Reageerimisaeg – aeglane monitor jätab "uduse" pildi

Reageerimisaeg näitab, kui pikk aeg kulub ühel pikslil oma värvi muutmiseks mustast valgeks. Õigemini mõõdetakse aega, mis kulub ühel pikslil muutumiseks hallist valgeks ja tagasi halliks. Aeglase reageerimisajaga monitor võib tekitada "udususe" efekti, kui ekraanil olevate objektide liikumise kiirus on suurem.

Tänapäeval müüdavate monitoride tüüpiline reageerimisaeg on 2 ja 8 ms (millisekundi) vahepeal. Mängimiseks ideaalne reageerimisaeg oleks 2-5 ms. Pikema reageerimisajaga monitorid sobivad pigem kontoritööks kui mängimiseks.

Kokkuvõttes võiks arvutiga mängimiseks sobida monitor, mille kaadrisagedus oleks vähemalt 120 Hz ja reageerimisaeg 5 ms või väiksem