MIT teadurid väidavad, et Marsi-koloonia hakkaks 68 päevaga nälga surema
Rühm doktorante Massachusettsi tehnoloogiainstituudist (MIT) pani kokku oma aruande, mille ennustusel sureks esimese Marsi-koloonia elanikud lihtsalt nälga. Juhul, kui esimesi marsinaute tõesti 2025. aastaks Punasele planeedile kolida tahetakse, oleks vaja tõsiselt parandada nende elutingimusi seal. Lisaks võimalikule nälga jäämisele, on ohus ka nende õhuvarustus.
Hollandi suurprojekti Mars One juht Bas Lansdorp väidab küll, et teadurid on kasutanud valet andmestikku, kuid kahtlusi selle üheotsalennu suhtes on varemgi kõlanud. Nimelt peaks ees seisev tõsieluseriaal aitama valida välja neli esimest kolonisti, kes 2023. aastal, või pigem mõni aasta hiljem, lendaks Marsile, et seal inimeste kolooniat püsti panna, samas kui tagasilennu võimalusi pole reaalselt olemas.
MIT teadurid kasutasid avalikkusele teadaolevat andmestikku Mars One missiooni kohta ja koostasid simulatsiooni sellise lennu kohta. Tulemused olid nendele endalegi üllatavad. Vajalikud seadmed võivad üles öelda, ohuks on lämbumine ja nälgimine, esimesed ohvrid hakkaks surema juba 68 päevaga. Selleks, et nelja inimest piisavalt ära toita, oleks vaja arvestada igaühe kohta 4,5 miljardi dollarilise väljaminekuga - varustuslennud maksaks nii palju. Mars One senine eelarve on aga vaid kuus miljardit.
Marsi-koloonia peaks kavade järgi kasvama aja jooksul 40 inimeseni, kellele varustust toimetataks kosmoserakettidega Maa pealt, elama peaks nad aga isoleeritud moodulites Marsi pinnal, samas kui välistingimustes kaitsevarustuse ja skafandriteta liikuda on võimatu. Edaspidi peaks nad õppima kasutama ka Marsi ressursse. Kava kohaselt peaks nad kasvatama sisetingimustes ka taimi, mis toodaks juurde hapnikku, samas kui liiga palju hapnikku soosiks ka tulekahjude ohtu. Farmindus eeldaks aparaate, mis suudaks eraldada ja ventileerida hapnikku, nii, et ka lämmastikku jätkuks - see on õhurõhu säilitamiseks vajalik. Sellist tehnoloogiat pole aga ka Maa peal veel testitud. Ja simulatsioonideski on tehnika järjest tõrkeid ilmutanud.
Uriinikäitlussüsteem (kus uriinist saab toota joogivett) on NASA laborites töötanud 90-protsendilise tõhususega, rahvusvahelises kosmosejaamas ütles see aga kohe üles. Astronaudid aga kaotavad kaaluta olekus oma luumassi ja kaltsium leiab tee nende väljaheidetesse, ummistades ka käitlussüsteemi. Marsil oleks aga võimalikke rikete tõenäosus veelgi suurem. Lansdorp viitab Lockheed Martini ekspertidele, kes aitavad tal Marsi-mooduleid kavandada ja need on kinnitanud, et kõik seadmed peaks Marsil siiski toimima. Ennekõike kaitses Lansdorp hapnikutootmissüsteeme, mis tema andmetel olevat siiski töökindlad.
MIT ettekandes välja toodud suurim kitsaskoht on varuosad - selleks, et olla valmis kõigiks võimalikeks tagasilöökideks ja riketeks, oleks vaja varustust palju rohkem kohale saata, kui Mars One esialgu kavandanud on. Lansdorp tunnistas, et siin on raporti koostajail õigus - peamine mure on hoida seadmeid töökorras. Mehitamata varsustusmissioonid on koloonia püsimiseks ka eluliselt vajalikud.
