13. oktoober (ja toona ka reede) - päev, mil algas nõiajaht templirüütlitele
Kristuse ja Saalomoni Templi Vaeste Rüütlite (Pauperes commilitones Christi Templique Salomonici) ordu tõusis ristisõdade ajastul vaeste vendade ordust kiiresti rikkaimaks ja mõjukaimaks sõduriteorduks, kuid nende hiilgeaeg sai otsa 13. oktoobril 1307, reedesel päeval, kui Prantsusmaal algas nende jõuline mahasurumine.
Ebausu kuupäevaks muutus reede ja kolmeteistkümnes eeldatavasti just selle sündmuse tõttu, mis ei jätnud tervele Euroopale mõju avaldamata.
Vaestest vendadest rikkaks orduks
Ametlikult sai templirüütlite ordu loa tegutseda 1129. aastal, kui ristisõdijad olid end Lähis-Idas kinnistanud, arvukalt noori mehi ruttas ka ise ristiretkedele ja selleks püüdis nendele abi pakkuda ka uus rüütliordu. Idee selle ordu loomiseks pärines 1120. aastal Jeruusalemma kuningriigist, prantslasest rüütlilt Hugues de Payensilt. 1139. aastal anti neile ka õigus eirata kõiki kohalikke seadusi, nad võisid vabalt ringi liikuda, nad ei maksnud makse ja olid allutatud vaid paavstile ja Piibli põhimõtetele.
Templirüütlid, keda tunti peamiselt valgete mantlite järgi, millele kantud punane rist, olid kõige osavamad ja paremini varustatud ristisõdalased, samas kui nende Euroopasse jäänud vara haldajana muutus ordu ka kõige rikkamaks majandusjõuks keskaegses Euroopas. Tänapäevase panganduse juured said nende krediidi- ja laenusüsteemist alguse, nendel jätkus raha ja nad aitasid ka rajada võimsaid kindlusi Euroopasse ja Pühale Maale.
Ordu peakorter asus esmalt Jeruusalemma templimäel, suurima võidu said nad aga 1177. aastal Montgisardi lahingus Egiptuse sultani Saladini (Salah ad-Din) vägede üle, kui 500 tugevalt soomustatud templirüütlit murdis hobustel läbi 26 000-mehelisest araablaste armeest. Sõjas ei kartnud nad "ei deemoneid ega inimesi". Kuid 1187 alistas Saladin siiski Jeruusalemma.
13. sajandil hakkas ristisõdijatel kõik viltu kiskuma. Jeruusalemma langemise järel taandusid nad Akkonisse, sealt Limassoli, siis aga olid nad juba sunnitud üha enam taanduma tagasi Euroopasse. Ka templirüütlite mõju kahanes ja eriti Prantsuse õukonnas hakkasid levima kadedad kuuldused templirüütlite salajastest initsiatsiooniriitustest, eriti aga nende poliitilistest ambitsioonidest. Paavst üritas sundida templirüütleid ja hospitaliitide ordut omavahel ühinema, samal ajal otsides ka Prantsusmaa abi templirüütleid puudutavates kohtuasjades,
Prantsuse kuningas Philippe IV laskis täna, 13. oktoobril 1307 tuntuimad templirüütlid "kuningriigi vaenlastena" vahistada, neid piinati ja nendelt pressiti välja ülestunnistusi, ning lõpuks saadeti ketserluses ja sodoomias, korruptsioonis ja salatsemises, iidolitekummardamises, isegi "ristile sülitamises" süüdi mõistetuna tuleriidale surema.
Viimane (ehk 23.) templirüütlite suurmeister Jacques de Molay (ametis 1292-1314) põletati elusalt Pariisis Seine jõe saarel 1314. aasta märtsis.
Paavst Clemens V, kes Prantsusmaa marionetina kolis üldse Roomast Avignoni, laskis 1312. aastal ka templirüütlite ordu laiali saata. Orduliikmeid vahistati üle kogu Euroopa, vaid mõnes riigis (näiteks Šotimaal, Šveitsis ja Portugalis) õnnestus neil end peita.
Kuna rahval oli raske uskuda, et nii mõjukas ja üle kogu Euroopa levinud ordu päevapealt kadunud oleks, levisid ka laialdaselt legendid salajasest tegevusest, mis edasi olevat kestnud, mis uuemal ajal on põimunud ka vabamüürluse legendidega. Kuigi kahe ordu vahel selget seost siiski ei ole.
Vatikani tänane hoiak on, et keskaegne templirüütlite tagakiusamine oli ebaõiglane, kuna nende patud olid andeks antud. Prantsusmaal rehabiliteeriti nad Napoleon III ajal, 1853. Täpset arvu, kui palju templirüütleid 14. sajandi nõiajahi ajal surma sai, ei ole isegi teada. Kõrgajal oli ordus kuni 20 000 liiget, neist kümnendik tegelikke rüütleid.
Tänasel templirüütlite ordul (Ordo Supremus Militaris Templi Hierosolymitani, OSMTH, asutatud 1945 ja tegeleb vaid heategevusega) pole järjepidevat sidet keskaegse orduga. Teisalt, vabamüürlus on laenanud palju sümboleid templirüütlitelt, aga isegi nende oletatav seos Šotimaa templirüütlitega pole tõestatud. Ja Vatikani jaoks on vabamüürlus tänaseni taunitav nähtus.
Ilukirjanduses on vandenõuteooriaid külvanud näiteks Dan Browni "Da Vinci kood", millel faktidega küll vähe pistmist. Templirüütlitel pole ka tegelikku seost Norra massimõrvari ja isehakanud "templirüütli" Anders Behring Breivikiga.
