Kuraditorn - looduslik ime, kuhu ka inimesed jaksavad otsa ronida
Kokku 1559-meetrise mäe tipuks, kerkib Wyomingi osariigi kirdenurgas asuv Kuraditorn ümbritsevast maastikust välja 386-meetrise koonusena, ja on kahtlematult üks ligitõmbavamaid turismiobjekte Ühendriikides. Kohalikud indiaanihõimud küll seostasid seda tippu karuga, aga kuna esimene valgenahaline, kes seda asja nägi, tõlkis nime eksikombel Paha Jumala Mäeks, siis saigi tipule nimeks Kuraditorn.
Kuidas see loodusime maapinnast välja kerkis, ei ole tänaseni päris selge. Vanimad kihid on sinna ladestunud igatahes 225 kuni 195 miljonit aastat tagasi, ehk Triiase perioodil, kui tänased mandrid olid alles hakanud üksteisest eemale triivima. Punane liivakivi ja punakaspruun aleuroliit, lahutatud kildaga, on pärit just sellest ajastust. Selle peale on aga kerkinud valge kipsi kiht, mis on sadestunud Juura ajastul 195 kuni 136 miljonit aastat tagasi.
Kuna merepind ja kliima muutus pidevalt ja mandrite triiv tekitas ka tohutuid pingeid maa sees, on sellel koonusel ka näha hallikasrohelisi kildikihte, vaheldusmisi peeneteraliste liivakividega ja punase savikivimi - aleuroliidiga. Igatahes arvatavasti 50 kuni 60 miljonit aastat tagasi on enamik Kaljumäestikust üles kerkinud ja hiljemalt siis on ka Kuraditorn magma jõul oma tänase kuju saanud. Koonus on ilmselt jahtunud ja kivistunud juba maa sees, et siis on korraga pinnale nihkuda. Kes väga tahab, võib seda ka kunagise vulkaani "korgiks" pidada.
Kiowa ja Lakota indiaanlaste legendi kohaselt olevat kohalikud tütarlapsed metsas kahe hiigelkaru eest põgenedes roninud künka otsa, ja palunud Suurel Vaimul neid päästa. See olevat kergitanud künkast torni, mille küljel olevat tänaseni näha hiiglaslikud karude küünisejäljed. Tütarlapsed olevat aga ise alla tulemise asemel läinud taevasse, moodustades tänase Plejaadide tähtkuju.
