Kui vaid suudaks lugeda väikest kirja merekaardil, mida kasutas Kolumbus...

Christoph Kolumbus (elas u 1451-1506) kasutas oma esimest, 1492. aastal toimunud Atlandi ookeani ületamise reisi kavandades tõenäoliselt Martelluse kaarti. Kaart koondas suuremat osa sellest, mida eurooplased enne Uue Maailma avastamist maateadusest teadsid ning on tihedalt täis teksti, mida ajaloolased väga lugeda sooviksid — kui ainult pleekinud tint ja viie sajandi jagu kulutamist poleks suuremat osa sellest loetamatuks muutnud.

Viimaks on troostitu olukord aga pöördumas! Nimelt rakendavad uurijad peidetud teksti lahtimuukimiseks multispektraalanalüüsi (ingl MSI, multispectral imaging), vahendab Wired.

Möödunud kuul skanniti kaarti Yale’i ülikoolis ning eelseisvate kuude jooksul peaks sellest olema võimalik loetavat teksti välja sõeluma hakata, kinnitas USA riikliku humanitaarteaduste toetusfondi NEH rahastatavat projekti juhtiv sõltumatu kaartideuurija Chet Van Duzer.

Kaardi valmistas millalgi 1491. aasta paiku Firenzes tegutsenud Saksa kartograaf Henricus Martellus. Pole teada, mitu tükki seda toona joonestati, kuid Yale’i ülikooli valduses on ainus teadaolev säilinud eksemplar. Kaart on üsna suur, eriti oma aja kohta — umbes 122 korda 200 sentimeetrit.

Van Duzer rõhutas, et Martelluse kaart on huvitav mitmel ajaloolisel põhjusel. Üks põhjus on selle seotus Kolumbuse legendaarse reisiga. „On äärmiselt tõenäoline, tõtt-öelda peaaegu ümberlükkamatult kindel, et Christoph Kolumbus nägi seda kaarti või sama kartograafi valmistatud väga sarnast versiooni sellest, ning et too kaart mõjutas tema arusaamist maailma geograafiast,“ märkis Van Duzer. 

Kartograafiaga tegeles küll ka Kolumbuse noorem vend Bartolomeo (1461-1515), kellelt ta kahtlematult ka nõuandeid sai, võime Fortest lisada. Teadaolevaid kaarte sellest ajastust võib igaüks võrrelda siit (kliki)

Kolumbuse ja tema poja kirjutised annavad mõista, et maadeavastaja hakkas Jaapanit otsima piirkonnast, kus see Martelluse kaardil paistab, ning et ta eeldas, et saar on piklik põhja-lõuna-suunal, nagu see on näha Martelluse kaardil, kuid mitte ühelgi teisel enne toda merereisi valmistatud kaardil. Selle asemel leidis Kolumbus muidugi midagi hoopis muud, millest Martellus midagi ei teadnud — Uue Maailma.

Martelluse kaart mõjutas oluliselt ka teist Saksa kartograafi Martin Waldseemüllerit, kelle 1507. aasta kaart on esimene, millel uus manner kannab nime „Ameerika“.

Kahe kaardi vahel on ka huvitavaid erinevuseid. Waldseemülleri joonestatud Aafrika on enam-vähem õige kujuga, samas kui Martelluse versioonil küündib Aafrika lõunaosa liiga kaugele lõunasse. Pealeselle paistab, et Martelluse kujutatud Lõuna-Aafrika jõgede ja mägede nimed, nagu ka sealsed kohanimed rajanevad Aafrikast pärinevatel allikatel.

Kui projekt eeldatavasti millalgi järgmise aasta jooksul lõpule viiakse, tehakse kujutised Yale’i ülikooli juures tegutseva perekond Beinecke nimelise haruldaste raamatute ja käsikirjade raamatukogu digikollektsiooni vahendusel uurimiseks kättesaadavaks nii akadeemikutele kui ka üldsusele.