Kosmiliste gravitatsioonilainete püüdmine - hiigeljoonlaud annab ehk lõpuks ka tulemust
Aastatel 2001–2010 tegutsenud LIGO esmaversioon ei tuvastanud mitte midagi. Viimased neli aastat on teadlased konstrueerinud tundlikumat detektorit, mille ehitus jõudis ennetähtaegsesse lõppjärku tänavu juunis. Uurijad andsid teada, et uus seadeldis on eelmisest suisa 30% täpsem ja hakkab laotust vaatlema juba 2015. aasta suvel.
LIGO, mis lahtiseletatult tähendab laserinterferomeetrilist gravilaineobservatooriumit (ingl Laser Interferometer Gravitational-Wave Observatory), töötab kahes USA linnas, Louisiana osariigis Livingstonis ja Washingtoni osariigis Hanfordis.
Gravitatsioonilained on virvendused aegruumi koes, mis levivad universumis sarnaselt maavärina-järgsetele helilainetele. Ainult et antud juhul on „värinate“ allikateks äärmiselt jõulised sündmused nagu supernoovad (surevate tähtede plahvatused), kiiresti pöörlevad neutrontähed (väga tihedad ja kompaktsed taevakehad) või teineteise lähistel tiirelnud mustade aukude ja neutrontähtede kokkupõrked.
LIGO praeguse täpsustaseme juures peaks interferomeeter suutma tuvastada meist kuni 27 megaparseki (umbes 88 miljoni valgusaasta) kaugusel asuvatest, neutrontähest ja mustast august koosnevatest kaksiksüsteemidest lähtuvaid gravitatsioonilaineid. Uurijad täiustavad praegu ülikeerulist optikasüsteemi ning kõigi eelduste kohaselt kasvab LIGO edasiarenduse tuvastustäpsus järkjärguliselt veelgi.
Tuvastuskauguse kümnekordne kasvatamine tähendab, et uus LIGO suudab seirata varasemast tuhat korda suuremat piirkonda kosmosest. LIGO observatooriumid toimivad nii, et ülivõimsa laseri kiir suunatakse kiirejagajasse, mis selle kaheks osaks poolitab. Seejärel juhitakse kumbki kiir teineteise suhtes risti asetsevatesse nelja kilomeetri pikkustesse tunnelitesse.
Tunnelite lõppu paigaldatud peeglid peegeldavad kiired tagasi detektorisse, kus need taas üheks liidetakse. Kuna tunnelid on täpselt ühepikkused, tähendab see, et kummagi poole kohtumisel detektoris ei ilmne signaalis mingisugust mustrit — seda aga ainult seni, kuni Maad ei läbista mõni gravilaine.
