VIDEO: Ühe Minuti Loeng – kas maakera suudab inimest kanda?
Ta hoiatab, et viimase saja aastaga on inimeste tekitatud kahju keskkonnale suurem kui kunagi varem.
"Jätkusuutliku edasikestmise keskne küsimus pole enam ammu, et kui kauaks jätkub meile naftat või kuidas peaksime enda prügi sorteerima," märkis keskkonnauuringute osakonna vanemteadur Mihkel Kangur.
"Muutuv kliima, vähenev bioloogiline mitmekesisus, viljakate muldade vähenemine ja puhta joogivee kättesaadavuse halvenemine on kriitilised küsimused, millele peame leidma lahenduse. Muudatused looduses on viimase saja aasta jooksul saavutanud pretsedenditu ulatuse."
Loodusressursside ületarbimist püüab maailm leevendada uute tehnoloogiliste lahenduste ning rahvusvaheliste kokkulepetega. Jõupingutustele vaatamata kasvab inimkonna ökoloogiline jalajälg jätkuvalt.
"Keskkonnaprobleeme ei saa lahendada loodusteadlased üksinda - need on üha enam kujunemas inimkonna probleemideks," rääkis Kangur. "Meie senise heaolu, tervise ja puhta toidu tagamine muutub üha kallimaks.
Lahendus nii kohalikele kui globaalsetele loodusressursside kättesaadavuse ning teiste ökosüsteemide teenuste tagamiseks peitub meie käitumiste muutumises."
Ühe lahendusena pakub Kangur välja eri teadusvaldkondade senisest tihedama koostöö. Tallinna Ülikool pakub juba praegu jätkusuutlikkuse haridusalast täiendkoolitust, käivitunud on mitmed ülikoolisisesed koostööprojektid, aktiivselt osaletakse rahvusvahelises koostöös.
2015. aastal algab vastuvõtt integreeritud loodusteaduste erialale, mis hõlmab ka säästva arengu moodulit. Loe rohkem: www.tlu.ee/SAHK
Räägi keskkonnateemadel kaasa Tallinna Ülikoolis neljapäeval, 11. septembril kell 10 algaval visioonikonverentsil "Ülikool aastal 2020 - targa eluviisi eestvedaja" - http://www.tlu.ee/konverents2020
