Mõned on maa alla kolinud vabatahtlikult, teistel pole olnud muud valikut. Mõned pelgupaigad on tänaseks likvideeritud, mõned püsima jäänud.

Neid kõiki ühendab tõik, et ühel hetkel otsustasid inimesed rajada oma kodud maa alla, nagu ka see, et maa peal elavatel kodanikel pole nende jalge all toimuvast enamasti ettekujutuski.

Bukaresti tänavanoored

Rumeenia pealinna Bukaresti tänavate all laiuv tunnelite võrgustik pakub peavarju trobikonnale uimasteid tarvitavatele, HIV-positiivsetele, kette kandvatele lastele ja teismelistele.

Nende pealik — või pigem isafiguur —, kes nimetab end Bruce Lee’ks, on teinud endale eluülesandeks pakkuda neile noorukitele võimalikult turvalist ja sooja äraolemist, isegi kui see tähendab neile ka turvalise uimastipruukimispaiga võimaldamist. Pahatihti võib teismelisi näha mustadest kottidest nitrovärvi aure hingamas.

Allmaakogukonna sissepääsuks on asfaldiauk keset sõidutee eraldussaart. Siseneda ja väljuda tohib vaid Bruce Lee isiklikul loal.

Need, kellel on õnnestunud noorukite elukohta külastada, kirjeldavad seda paralleeluniversumina, kus leidub hüljatud lapsi, sõltuvushäiretega teismelisi ja tänavalt päästetud hulkuvaid koeri-kasse, kus on töötav elektrivõrk ning kus muusikakeskuses mängib lakkamatult klubimuusika. Puudu pole televiisoridki ning kohata võib koguni kunstmuru-lapikesi.

Bukaresti elanikud on tänavate all toimuvast teadlikud ning paljud kiidavad Bruce Lee tegevust. Pärast seda, kui riigis keelustati 1966. aastal tööjõu juurdetootmise ettekäändel nii rasestumisvastased vahendid kui ka abordid, hakkas tänavatele ilmuma üha rohkem soovimatuid lapsi ja orbusid.

Traagilise elusaatusega noortele varjupaika pakkudes päästab Bruce Lee uulitsapoisse ja -tüdrukuid, kes muidu pakasega surnuks külmuksid või seksuaalkurjategijate ohvriks langeksid. Bruce Lee maksab noorukite ohutuse tagamiseks kohalikele jõukudele isegi "katuseraha".

Ehkki Bucharesti kodutud lapsed on avalikkuse pilkude eest varjatud, loodab Bruce Lee, et neid hakatakse kunagi ametlikult tunnustama isemajandava suurperena.

Ulan-Batori eluheidikud

Üleminekuperioodil sotsialismist kapitalismi jäid paljud Mongoolia kodanikud korraga nii kodutuks kui ka töötuks. Puudustkannatavatel lapsevanematel polnud sageli muud valikut kui lapsed hüljata.

Ulan-Batoris võib temperatuur talviti laskuda 34 kraadini alla nulli, mistõttu 1,3 miljoni elanikuga linna nelja tuhande pealine kodunt ära jooksnud või hüljatud laste kogukond on sunnitud otsima peavarju kanalisatsioonisüsteemist, kus linna kuumaveetorud keerulise allmaa-tunnelivõrgustiku moodustavad.

Tänu rahvusvahelistele ja kohalikele abiühendustele on paljud neist lastest tänaseks kanalisatsioonist päästetud, kuid torustikku kodu loonud täiskasvanutele ei pööranud keegi tähelepanu.

Pealtnägijad kirjeldavad praeguseid torustikuelanikke eluheidikutena, kes saadavad päevi mööda Mongoolia puskarit trimbates ning üritades purjuspäi tulutult leida tööotsi, et oma perekondi toita.

Allmaa-mongolite jaoks pole elu meelakkumine. Ehkki veetorud ja kange kärakas võivad pakkuda ajutist kaitset ränga pakase eest, kipuvad tunnelid sageli liiga kuumaks minema. Mitu Mongoolia julma talve eest varju otsinud inimest on kuumuses isegi elu kaotanud.

Kaasani allmaakalifaat

Tatarstani juhtiva vaimuliku surma põhjustanud terrorirünnakut uurides avastasid miilitsatöötajad Venemaal Kaasanis mošee alt kaheksakorruselise allmaapunkri.

Ebatavalise rajatise mungakongi-laadsetes kambrites elutses aga 27 lapsest ja 38 täiskasvanust koosnev islamiusklike sekt. Paljud lapsed olid sunnitud elama kütteta kongides, polnud kordagi elus arsti juures või koolis käinud ega isegi päevavalgust näinud.

Allmaalabürindi loojaks oli 83-aastane Faizrakham Satarov. Kui Satarov 1960. aastate keskpaigas trollibussi sarvest pritsinud sädemeis jumalikku ilmutust nägi, kuulutas mees end islamiprohvetiks ning rajas allmaapunkri eesmärgiga asutada sinna usuõpetuse-kool.

Satarovi jüngrid eraldasid end ajapikku muust maailmast, hülgasid oma maapealsed elud täielikult ning kuulutasid end islamikalifaadiks.

Satarovi sekti liikmed keeldusid maa-alusest islamiriigist lahkumast, kuulutades trotslikult, et buldooseritel tuleb nad tuleb koos punkriga välja kaevata, kuid viimaks lahenes olukord ja punker hävitati siiski verevalamiseta.

Lastele osutati arstiabi, nende eest hoolitseti korralikult ning viidi esmakordselt elus ka päikesevalguse kätte.

Hiina koopainimesed