Uuring: keskkonnas ringleb enam elavhõbedat kui arvatud (ja miks see on ohtlik)

Ühe kõige laiahaardelisema seni läbiviidud uuringu kohaselt on alates tööstusrevolutsiooni algusest keskkonda sattunud seniarvatust enam kui kaks korda rohkem elavhõbedat.

Analüüs näitab, et emissioonide tipp oli 1970. aastatel, viimase 40 aasta jooksul on heitmete kogus vaatamata arengumaade majanduskasvule oluliselt langenud, kirjutab ERR teadus.

Elavhõbedat loetakse ohtlikuks närvimürgiks, mis tekitab arenguhäireid ja kahjustab aju. Mitmete mikroobide elutegevuse toel võib see keskkonda sattumise järel muunduda veelgi ohtlikumaks metüülelavhõbedaks.

Kuna metalli olemuses on organismides kuhjuda, satub see lõpuks tihti ka inimeste toidulauale. Kuigi arstiteadlased olid juba enne teisipäeval ilmunud tööd teadlikud, kui palju inimesed oma elu jooksul mürgise metalliga kokku puutuvad, aitab ülevaade paremini hinnata erinevate keskkonnapoliitikate mõju ja heita valgust maailma elavhõbeda ringele.

Loe täisteksti saidil ERR teadus!