Sõi vanaisa, sööd sina ka: 5 populaarset snäkki, mille ajalugu on üllatavalt pikk

Selvekaupluste toiduosakonnad võivad küll olla tulvil kõikvõimalikke uudseid maitseüllatusi, kuid paljud sellistest suupistetest, mida me jätkuvalt massiliselt tarbime, on jahmatavalt pika ajalooga.

Selle artikli keskmes on viis vanaaegset suupistet, mis on jätkuvalt populaarsed.

Soolakringlid

Soolakringleid (ingl pretzel) peetakse üldiselt maailma vanimaks kiirtoiduks.

Soolakringliajaloolased — sellised ajalooeksperdid on tõepoolest olemas — väidavad, et nüüdisaegsete soolakringlite eelkäijaid hakkas 6. sajandil esimesena valmistama üks Itaalia munk. Tegemist oli oskusliku pagariga, kes premeeris soolakringlitega oma koguduse noorimaid liikmeid.

See võib olla põhjus, miks sõna pretzel tuleb tõenäoliselt inglise keelde ladinakeelsest sõnast pretiola, mis tähendab umbes "väikest autasu".

Paismais

Paismais ehk plaksumais ehk popkorn ning soolakringlid on kaks krõbedat kehakinnitust, mille ümber käib äge vaidlus küsimuses, kumb neist ikkagi on maailma vanim suupiste.

Ameerika põlisrahvad nautisid teadaolevalt kuumuses paisutatud maisi — arheoloogid on leidnud isegi kuni umbes 5600 vanuseid paismaisi-tõlvikuid.

Selge on see, et toona ei paisutatud maisiteri mikrolaineahjus. Usutavasti loopisid indiaanlased tõlvikuid otse lõkkele, kus terad uhkelt lõhki plaksatasid ja laiali lendasid.

Lay’si kartulilaastud

Oma pika ajaloo jooksul on too kartulilaaste tootev ettevõte teinud läbi peadpööritava hulga nimemuudatusi, millest mõned olid üsna kohmakad, nagu näiteks Lay’s Lay Lingo Company ja H.W. Lay Lingo & Company. Igatahes tõi ettevõte oma klassikalised kartulikrõpsud turule juba 1932. aastal.

Kartulimassi tootmisliini leiutamine 1942. aastal võimaldas hakata kartulilaaste valmistama massiliselt, mis USA kartulikrõpsuimpeeriumil Lay’s kiiresti globaalse haardega kontserniks kujuneda aitas.

Fritose maisikrõpsud

Kaubamärk Fritos on olnud teerajajaks ja innovaatoriks muust kui kartulist valmistatud krõpsude vallas.

Maisikrõpsudest vaimustunud Elmer Doolin ostis nende retsepti oma kodukoha, Texase osariigi San Antonio linna ühelt teiselt kodanikult 1930. aastate algupoolel — Doolini eriline paleus oli selline krõbe maisisuupiste, mis liiga kiiresti ei rääsu — ning hakkas krõpse masstootma 1932. aastal.

Doolinil oli menukate suupistete suhtes nutti — nimelt on ka juustulisandiga maisipulgad Cheetos tema leiutatud!

Vahukommid

Harilikku alteed (ld Althaea officinalis), mis on andnud eesti keeles vahukommiks nimetatavale maiustusele selle ingliskeelse nime marshmallow, tunti juba muistses Egiptuses, kus seda kasutati sageli valutava kurgu ravimiseks (koos kasulike lisaainetega nagu mesi).

19. sajandiks tulid Prantsuse kondiitrid mõttele alteetaime-põhine magus ravim vahtu ajada, nii et see muutus tõeliseks maiuspalaks.

1948. aastal leiutatud pressimisprotsess võimaldas vahukommide tootmise automatiseerida. Toonaste masinatega anti maiustusele torujas kuju, mis on tänase päevani nende märgiliseks tunnuseks jäänud.